geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on lihtsalt vale Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus
toiduainete tarbijad. Samas aga GMO-de mõjust inimeste tervisele kõneleb suurejooneline "inimkatse": 300 miljonit põhjaameeriklast on geneetiliselt muundatud toitu söönud juba ligi kaheksa aastat. See on üpris veenvalt tõestanud, et pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse tavatoiduga. Palju vaieldakse ka, et GM-taimed mõjutavat kaudselt keskkonda.. Tuntuim näide: kahtlustatakse, et teatud Bt-putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad paljude kahjutute putukate, näiteks teatud liblikate hulgihukku. Kuid selliste taimedega põldudel ei ole mingit toksilist mõju liblikatele siiski märgatud. Kõnealused liblikad ei toitu otseselt maisil, mõju saab olla vaid kaudne, näiteks maisi õietolmu vahendusel. Küll aga võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust säärastel põldudel, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega. Täpselt
tõrjumatute umbrohtudena oleks suurem kui lähtekultuuril. ·GMO-d võivad ristamise kaudu metsikute ·Ühest-kahest võõrgeenist pole taimedel sugulasliikidega levida loodusse ja tuua kaasa looduses olulist eelist. Pealegi on need geenid ettenägematuid tagajärgi pärit loodusest ja võinuksid seal levida ennegi. ·Putukatoksiini (Bt) tootvad GM-taimed ·Pikaajalised vaatlused pole sellist nähtust (mais, puuvill) võivad põhjustada paljude täheldanud. Vastupidi: kuna neid põlde kahjutute või isegi kasulike putukate putukamürkidega ei töödelda, on paljude hulgihukku. putukate ellujäämus seal suurem. ·GM-taimed võivad sisaldada valke, mis ·See on ainuke argument, mis põhjendatult
võivad saada umbrohud, mis ohustavad võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse elupaiku. käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused on selleks liiga head. 2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks: Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole Bt putukatoksiini tootvad taimed täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke põhjustavad putukate massilist hukkumist. jääb hoopis putukaid rohkem ellu. 3. Bt valkude looduses akumuleerumise Bt valk on ebastabiilne ja tema kuhjumine tagajärjed pole teada mistahes süsteemis on ebareaalne. Ei ole tõestatud ka GM taimede kahjulik mõju mulla mikrofloorale. 4
7.6. Selleks, et tõsta saagikust, parandada toiduaine kvaliteeti vm. 71 1. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulike geene, kardetakse, et neist võivad saada umbrohud, mis ohustavad elupaiku. 1.Umbrohuks olemine on keeruline tunnus. Pole olemas ühtegi näidet, kus üks- kaks võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused on selleks liiga head. 2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks: Bt putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad putukate massilist hukkumist. Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke jääb hoopis putukaid rohkem ellu. 3. Bt valkude looduses akumuleerumise tagajärjed pole teada Bt valk on ebastabiilne ja tema kuhjumine mistahes süsteemis on ebareaalne. Ei ole tõestatud ka GM taimede kahjulik mõju mulla mikrofloorale. 4. Mulla huumusesisaldus väheneb taimede lopsakama kasvu tõttu. Väide on asjatundmatu, kuna
annaabi.ee 
