hoida. Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ning eeterlike õlisid, mis põhjustavad nahale tõsiseid ärritusi. Taimemahl põhjustab ärrituse ja sageli muudab päikesevalgus kahjustusi suuremaks. Haavad võivad isegi muutuda II astme põletushaavadeks ning nende paranemine võtab väga kaua aega. Lisaks sellele põhjustab mürk kahjustusi ka vereringes ning südametalitluses. Lisaks nendele kolmele mürgisele putkelisele leidub Eesti veel mürgiseid putkesid, kuid nende mürgisisaldus ja tekitatud kahjustused on väiksemad. Heinputk, mets-harakputk ja koeraputk sisaldavad prosaleeni ning taimemahl ärritab nahka, võivad tekkida villid. Välimuselt on need kolm taime sarnased oma mürgisemate sugulastega, kuid miniatuursemad. Igal juhul tasuks putkelistest eemal hoida, kui ei ole kindel, kas on tegemist mürgise taimega või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus)
kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana,
14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana,
annaabi.ee 
