Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast. 5) Võrdle inimtegevust rohtlates ja metsvööndites. Metsa vööndis on pölisrahvad kes kasvatavad pötru ja toituvad peamiselt mereloomadest ja kaladest. Rohtlates tehakse palju pöllutööd toitutakse nisust, maisist, koduloomatest peetakse kõige rohkem veiseid.
valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega. Parasvöötme rohtla Rohtlaks nimetatakse suuri, tasaseid või madalate küngastega maa-alasid, kus kasvavad rohttaimed ja üksikud puud. Erinevates maailma osades kannavad rohtlad erisuguseid nimetusi: Ungaris kutsutakse rohtlat pustaks, Lõuna-Ameerikas pampaks, Euraasias stepiks ja Põhja-Ameerikas preeriaks. Parasvöötme rohtlad asuvad ekvaatorist kaugel, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. · Asend ja kliima Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosade ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused.
Platvormi aluse moodustavad vanad kristalsed kivimid (20) Ida-Euroopas on väga mitmekesised loodusolud. Ungari asetseb Kesk-Doonau madalikul ja Transilvaania kiltmaal. Ungari on enamasti täiesti tasane, paksu viljaka lössiga kaetud. Läänes kerkivad Tatra mäestiku eelharud. Suurimad jõed on Doonau ja Tisza. Nende kaldad on madalad ja vool aeglane. Suurem osa Ungarit on metsata 25 rohtla, mida siin pustaks nimetatakse. Suved on kuumad ja põuased ning talved seevastu külmad, sest siia ei ulatu mere pehmendav mõju. Ungari, Valgevene, Slovakkia ja Moldova piirid ei ulatu mereni. (23) Enamiku Ida-Euroopa maade põllumajanduse põhiharuks on taimekasvatus. Poolas on levinud leetmullad, peamiselt kasvatatakse rukist ning kartulit, viljakamatel maadel ka nisu, suhkrupeeti ja lina. Kesk- ja Alam-Doonau madalikul levivad viljakad
annaabi.ee 
