vatastamisega vahele ning siis saadeti ta sealt ära. Nüüd tahab ta minna kirikusse tööle. Kiltri- Lembit läks nõia juurde, et teada saada, kes tema kodus oli käinud. Ta sai teada, et see mees oli Räägu-Rein. Järgmisel päeval tegi Lembit tuulispaska enda hingest, mis sai talle ka saatuslikuks. Ta oleks pidanud minema põrgu, aga Rehepapp aitas ta hädast välja. Ta lasi kiltril süüa hernesuppi, mis ajas mehe peeretama ning siis võttis Vanapagan endaga pussu, kuna arvas, et see on hing. Päev hiljem olid kiltri matused. Räägu-Rein läks oma tütrega kohale, lootes leida kedagi, kes kannab seda prossi. Kahjuks ei leidnud ta kedagi. Pärast läksid nad peiulauale, et süüa kiltri pere võimalikult vaeseks. Uuel päeval oli Koera Kaarel halltõve käes. Ta saatis oma sulase Jaani tööle, aga ise piinles värinate käes. Ta lasi ka endale Rehepapi kutsuda. Rehepapp soovitas tõve puhkuse ajal minema joosta ja tema hüüu peale mitte vastata
" 2. Et lõng oleks vastupidavam, tuleb lõnga peitsida. Seda võib teha enne värvimist, värvimise ajal või pärast värvimist. Tugevamini ja paremini külge jääv värvus saadakse enne peitsides. Peitsidena kasutatakse kõige sagedamini maarjajääd ja viinakivi, sest need ei muuda taimedega saadud värvust ja toonid tulevad säravamad. Mõned taimed sisaldavad peitsina toimivaid aineid - hapuoblikas, samblikud ja kortsleht. Roosi õpetab: "Kui panna rabarberi vedelikku, siis tuleb pussu ehk tuhm värv."Peitsimisel arvesta 100 g lõnga kohta 10-25 g maarjajääd ja 5 l vett. Maarjajää lahusta soojas vees, vill või lõngaviht pane 45 C juures vette ja lase temperatuuril tõusta kuni 90 C. Sega aeg-ajalt kergelt ja hoia üks tund, keeta ei tohi. Kui temperatuur on madalam, siis pikenda peitsimise aega. 3. Taimi võid värvimiseks kasutada toorelt, siis on neis värvainet eriti rikkalikult. Lehti korja siis, kui need on täiskasvanud ja hästi mahlased
tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille (linalõugutamine); Eku-reku reisiline, siiri- kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku (vokk); Üks üüpu, teine küüpu, kolmas koguni kõverraud, neljas neitsi viderik, viies vintriauk, kuues kusipulk, seitsmes seebiauk, kaheksas karvalõug, üheksas ümber augu võru, kümnes kõhuotsa mold, üheteistkümnes talderilderalderalt (voki osad); Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu (lõnga haspeldamine); Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu (kangakudumine); Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid ((nahk)püksid). Vist kõigist kõige absurdsem ja hämaram on aga idaeestilise levikuga mõistatus, mis tähendab enamasti vorstitegemist või ka siga. Toome sellest näiteks paar Põhja- ja Lõuna-Eesti varianti: Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk (MMg); Muista muisumulku, muisumulku, teivastölki,
annaabi.ee 
