· Siis aga tajun tolle saleda, tõmmujuukselise huuli ja mu huuled kiirustavad neile vastu, ma sulen silmad ja tahan sellega kõik maha kustutada sõja ja õuduse ja alatuse, et uuesti ärgata noorena ja õnnelikuna. (Bäumeri mõtted viibides kauni prantslasest tütarlapse juures, kuhu ta koos kaaslastega üle jõe ujus). · (Bäumer lebab mürsulehtris vaenlase surnukeha kõrval, keda ta just jõhkralt enesekaitseks pussitanud on). Ta on inimene, kelle ma oma kätega olen tapnud, keda ma täpselt näha võin, kelle surm on minu kätetöö. Kat ja Kropp ja Müller on ka juba näinud, kui nad kedagi surmavalt on tabanud, paljud on seda näinud, käiskähmluses juhtub seda ju sageli... Aga iga hingetõmme suurendab mu süümepiina. Need tunnid kuuluvad sellele surijale, tal on nähtamatu nuga, millega ta mind surnuks torkab: aeg ja minu mõtted. Ma annaksin palju, kui ta ellu jääks
Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine. Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said
Paul oskas samuti klaverit mängida. Paul kogus samuti liblikaid Paul oli samuti Somme’i lahingus Otse koolipingist rindele Ka Paul kirjutas, tal oli sahtlis lõpetamata näidend „Saul“ Kandis samamoodi sõpra laatsareti Remarque’i ema suri, Pauli ema oli haige Kuidas väljenduvad Remarque’i humanistlikud vaated romaanis? Näiteks siis, kui Paul püüdis aidata meest, keda oli rindel pussitanud. 2. J.Liivi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Liiv sündis Alatskivil (Peipsi lähistel). Pere oli suhteliselt suur ja vaene. Seitsmest lapsest oli Juhan noorim. Ta oli olnud lapsest peale eraklik, omaette hoidev, käis karjas, kus istus üksi ja oli loominguline. Seda aega on ta nimetanud oma elu üheks ilusamaks ajaks. Käis koolis ja õppis Kodavere kihelkonnakoolis. Tema vend Jakob töötas õpetajana. Sealsed kirjanduslikud
hakkas elama vaikset perekonnaelu. Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf. Kuid nagu hiljem selgus, oli ka sel tööl oma osa selles, et LaVeyst sai satanismi, kui elustiili kujundaja. ,,Ma nägin inimloomuse kõige verisemat ja julmemat külge," meenutas LaVey ühel meie jutuajamisel. ,,Inimesed, keda olid tulistanud hullumeelsed ja pussitanud nende endi sõbrad, väikesed lapsed, paisatud rentslisse autode poolt, mille juhid talitasid põhimõttel alla ajada ja jalga lasta. See oli vastik ja masendav. Küsisin endalt, kus on jumal. Ma hakkasin põlastama inimeste vagatsevat suhtumist vägivalda. Nad peitusid alati sõnade selline oli Jumala soov taha." Pärast kolmeaastast fotograafitööd lahkus LaVey politseist ning hakkas uuesti orelit mängima
annaabi.ee 
