veidi üle 200 aasta. Sõidame taaskord üle Võhandu jõe ning möödume uhkest jalgteest, mis ühendab Väimelat ja Võrut. Väimela on siis see koht, kus asub Võrumaa kutsehariduskeskus. Endine Võru- Tartu maantee on omapärane selle poolest, et tee käib tihti üles- alla ning on auklik, tee ääres on allee. Maastiku poolest oleme tagasi jõudnud Kagu- Eesti lavamaale. Tartu suunas sõites läbime kohtasid nimedega Puskaru, Ihamaru ja Karilatsi. Nende nimedega seoses naljatlevad kohalikud, et kõigepealt on puskar, siis iha ja lõpuks kari lapsi. Vahepeale jääb ka Tilleoru, kus asub Eest maanteemuuseum. Teeme väikese vahepeatuse Palo järve ääres. Bussijuht veel naljatleb, et meil vedas, et suutsime õppejoudu veenda varem lõpetama...Algselt olevat veel plaanis olnud läbida ka Võru ja Antsla linna (Võrut me siiski ka nägime...).
Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi Puskaru joonel. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem
Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed: Pangodi järv (ka Pangoti järv) asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel. Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv,
annaabi.ee 
