Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja nii tekkis Iisraeli riik. Kuninga poja Saalomoni korraldusel rajati pealinna Jeruusalemma iisraelaste jumala Jahve tempel. Saalomoni surma järel lagunes riik põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. 6. sajandil langes Juuda riik Uus-Babüloonia alla. 586a eKr purutas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II Jeruusalemma ja laskis hävitada ka jumala Jahve templi. Suur osa rahvast küüditati Mesopotaamiasse Paabeli vangipõlv. Rahvast võib sellest ajast alates nimetada juutideks. Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas on Vana Testament. Vana Testamendi alguses on legend Noa laevast. Hiljem sai Vanast Testamendist ristiusu pühakiri Piibel. Aja jooksul arvasid nad, et Jahve on ainus jumal kõigile.
Frangi riik 5.-8. sajandil Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit. Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega.
Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide poliitiline pärand. Karolingide renessanss. Chlodovech(481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. 6. 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas
sisse, arvas, et miis ussest sisse juusk. Miis joosnu nüüd ja pannu usse takst kinne. Mõtstsiga küünih. Miis võtnu sõs uma mõõga, lännü' kuniga mano ja ütelnü: "Mõtstsia ole mina küüni kinne' pannu, minge võtke' timä vällä." Mintü sõs kaema -- ol'l ka nii. Oi sedä avvu, mis meehel nüüd ol'l. Kunigas annu' vahtse käsü: "Siinsamah mõtsah om üts nõnasarv, kiä kõik purutas, kes ette johus, surma' tuu ärä." Miis lännü jälle mõtsa poole, vidänü umma mõõka takah ja mõtelnu: "Üteh paag'ah iks surm saia om, kuniga käskü piät täütmä, ehk lätt jäll õnnes." Hääkene küll, lännü mõtsa. Nõnasarvik tullu vasta, et mõts rogises õnne. Miis joosnu üte puu takast tõõse taade, saanu üte tamme taade, nõnasarvik tahtnu sarvega läbi tamme mehe sisse lüvvä ja löönü, a jäänü sarve piti tamme sisse kinni
annaabi.ee 
