Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu. nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad
ümberkristlliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. See toimub kivimi pooriruumis olevate lahuste ja gaaside toimel maapõues tõusva temp. ja rõhu tingimustes. Põhilisi moondetüüpe on kolm: regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja
tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis Põhilised mooneliigid: - vajumismoone - purustusmoone - kontaktimoone - regionaalne moone - ookeanipõhja moone Porfüroblastid tahkes kivimis kasvanud suured kristallid - Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid - Milline keskkond tekitab kildalisuse? suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies? kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone
mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali
Moondeastme määramisel saab kasutada teatud indeksmineraale, mille tekketemperatuur on teada. Kivistumisel : savimineraalid. Madal aste : kloriidid, muskoviidid, kildalised. Kõrge aste : granaadid, gneisid. Moondefaatsies maapõue osa, kus esineb alati üks kindel mineraalide kooslus. Põhilised moondeliigid ja neis tekkivad kivimid: 1)vajumismoone kiiresti vajuvate nõgude all. Madal geotermiline aste. Nõgudes, kus setete paksus ulatub 4-5km. Tekivad kildad. 2)purustusmoone murranguvööndites. Purustatud kivimid, mida tsementeerivad teised mineraalid. 3)kontaktimoone ümber magmakollete. Kõrge geotermiline aste. Reeglina peitkristalsed kivimid. 4)regionaalne moone laamade põrkepiirkondades normaalne geotermiline aste. Kõige levinum moone. Kurdmäestike piirkondades. Regionaalmoonde kivimeid liigitatakse lähtekivimite ja moondeastme alusel. Liivakivi -> kvartsiit Lubjakivi -> marmor Migmatiit koldeliselt sulanud moondekivim
annaabi.ee 
