Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna
Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise protsesside põhiallikaks on Päikese kiirgusenergiast tulenev kliima. Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti. Olenevalt murenemist esile kutsuvatest teguritest eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni.
meso- ja mikrovormid enamasti välisjõudude toimel. 27. Nimeta välisjõud, mis põhjustavad geoloogilisi protsesse ? Maa pinnavorme, maapinna ainelist koostist muudavad aktiivselt : - murenemine - tuul - vooluveed - põhjaveed - mered - jääliustikud - igikelts - taimkate - bioloogilised olendid 28. Mis on murenemine ja millised on murenemise vormid ? Murenemine kivimite purustumine ja keemiline muundumine atmosfääritingimuste, vooluvete, orgaanilise maailma tegevuse tõttu. Murenemise vormid rabenemine (füüsikaline murenemine) - porsumine ( keemiline murenemine) 29. Milline on vooluvete geoloogiline toime ? Voolav vesi uuristab pinnast (pinnaerosioon), teeb joonelist uuristust (lineaarne erosioon), kuhjab (akumuleerib) teisaldavat pinnast, moodustades setteid (deluuviumi). 30
· väikest (ookeaniline) veeringe · suur (globaalne veeringe). Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes. Aegade jooksul maapinna kuju ja aineline koostis muutub, tekivad ja kaovad pinnavormid. Ainete settimine ja moodustumine ja transport: · Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad
on suurenenud (loomulik iive suur). Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid: Eluks sobivad alad on tihti veekogude lähedal piisavalt sooja kliimaga. Oluline on ka vee olemasolu ja tingimused põllumajanduseks (tasane reljeef, viljakad mullad). Hõreda asustusega ja asustamata on alad, kus on liiga kuiv,liiga niiske, liiga külm või on nõlvad liiga järsud, et seal põldu harida või ehitada. Pilet 9. 1) 1. Murenemine. - füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel
ekspositsioon), kliima. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine-kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 39. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Maakoore kõikuvate liikumiste toimel on kujunenud väga erinevad kivimid.
annaabi.ee 
