kasutatakse helveskuivatuse tehnoloogiat ja turustatakse kokkupressituna pallides. Enne kuivatust tuleb tselluloosimassist eraldada enamik vett kas spetsiaalses kõrgsurvepressis või paberimasina sõelaosa taolises seadmes nagu näidatud joonisel 60. Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia kasutamisel tihendatakse kiuvaip tavaliselt kõrgsurvepressis ja suunatakse seejärel purustisse. Purustist väljunud massitükid liiguvad pneumotranspordiga helvestisse, kus moodustuvad väga väikesed massiosakesed (kiud, kiukimbud). Helvesti töö efektiivsusest sõltub oluliselt kuivatuskvaliteet, kuivatusseadme tootlikkus ja kuivatusprotsessi ökonoomsus. Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni
viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbumise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. VALGE VEINI KÄÄRITAMINE Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks. Sellest mahlast saab kõige värskemat ja peenemaitselisemat veini. Kui see on välja jooksnud, hakatakse pressima, mida tehakse harilikult mitu korda. Toormahla modifitseeritakse sageli, et parandada veini struktuuri. Modifitseerimise alla kuuluvad:
need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbamise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergeks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb välja. 5.2 Valge veini kääritamine Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks. Sellest mahlast saab kõige värskemat ja peenemaitselisemat veini. Kui see on välja jooksnud, hakatakse pressime, mida tehakse harilikult mitu korda. Toormahla modifitseeritakse sageli, et parandada veini struktuuri. Modifitseerimise alla kuuluvad: Rikastamine- See suurendab toormahla suhkrusisaldust, mistõttu veinis on
annaabi.ee 
