5. Kaevanduse/karjääri rajamine 6. Kaevanduse/karjääri sulgemine, seejuures maaala taastamine, metsade istutamine jne Pealmaakaevandamine - 70% maailma maavaradest kuna - peaaegu kadudeta kaevandamine, kõrge produktiivsus, kaevandamismahud suured, lihtsam infrastruktuur EESTI MAAVARAD Raimamine - maavara massiivist kokkumurdmine See annab meile kaevise, mis on lähtematerjal järgnevaks purustamiseks ja töötlemiseks. NÜÜD TULEB PURUSTADA Palju erinevaid purusteid (lõug-, koonus-, rootor- valts- ja ka tükeldid). Need on paigutatud purustussõlmedesse mis on kas statsionaarsed või mobiilsed. JAA TÖÖTLEME PVT - parima võimaliku tehnoloogia valimine ehksiis säästlik kaevandajale, keskkonnale ja vähem neg. mõjusid kui teistel variantidel (reostus, müra, vibratsioon, kestus jne) KIVI, MIS PÕLEB ehk kukersiit või diktüoneemaargilliit EESTIS kasutatakse põlevkivi 1) kütusena energeetikatööstuses 2) toormena keemiatööstuses
giametsast saadavateks ning korduvkasutusega kütusteks. Kui metsast ja energiamet- sast saadavaid kütuseid võib pidada loodussõbralikeks kütusteks, siis korduvkasutusega puitkütused seda kindlasti ei ole. Nad on tavaliselt immutatud ja värvitud ning si- saldavad mitmesuguseid lisandeid (metall, klaas, plastik jne), seetõttu on nende töötlemine komplitseeritud. Lisandite tõttu tuleb sellise materjali peenestamiseks kasuta- da puiduhakkurite asemel purusteid ning kõrgendatud nõuded on ka põletusseadmetele ja põlemisproduktidele. Teiseks võimaluseks puitkütuseid liigitada on vääristamise astme järgi (vt Joonis 5). Vääristamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud või pakitud, kuid mille mehhaanilised omadused on jäänud muutmata. Vääristamata puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud)
20) metsast ja energiametsast saadavateks ning korduvkasutusega kütusteks. Kui metsast ja energiametsast saadavaid kütuseid võib pidada loodussõbralikeks kütusteks, siis korduvkasutusega puitkütused seda kindlasti ei ole. Nad on tavaliselt immutatud ja värvitud ning sisaldavad mitmesuguseid lisandeid (metall, klaas, plastik jne.), seetõttu nende töötlemine on komplitseeritud. Lisandite tõttu tuleb sellise materjali peenestamiseks kasutada puiduhakkurite asemel purusteid ning kõrgendatud nõuded on ka põletusseadmetele ja nende heitmetele. Korduvkasutusega puitkütuste kasutamist võib seega vaadelda pigem jäätmete utiliseerimisena. Joonis 3.20. Puitkütuste liigitus tooraine päritolu järgi Teiseks võimaluseks puitkütuseid liigitada on väärindamise astme järgi (vt Joonis 3 .21). Väärindamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud või pakitud, kuid mille mehhaanilised omadused on jäänud muutmata
Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümbermõõdule. Järsu koonusega purusteis tükeldatakse esmaselt kuni 1200 mm läbimõõduga kivimitükke ning lauge koonusega koonuspurusteis toimub 100...200 mm kivide teise astme peenestus. 80) Rootorpurusti Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel. Tööstus toodab üherootorilisi ja kaherootorilisi purusteid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise purusti rootoril on kaks diametraalselt paiknevat uuret, kuhu kinnituvad vasarad. Rootor pöörleb kere 1 külgseintesse paigaldatud laagritel. Kere sees asub ülemine ja alumine purustusrest 4. Trapetsristlõikega restilülid on lükitud teljele ja neid eraldavad üksteisest distantspuksid
annaabi.ee 
