Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida
tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude vastu, nt orjade oma Roomas ja talurahva sõjad Euroopas, ebaõnnestusid seni 12 kuni olemasolev tootmisviis polnud veel ammendanud kõiki arengu võimalusi ja selle piires jätkus tootlike jõudude kasv
poliitiliste õiguste eest, inimese võrdsuse jne ideede eest (valgustajad), kuid tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude vastu, nt orjade oma Roomas ja talurahva sõjad Euroopas, ebaõnnestusid seni kuni olemasolev tootmisviis polnud veel ammendanud kõiki arengu võimalusi ja selle piires jätkus tootlike jõudude kasv. Lenin muidugi sellega nõus olla ei 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 13
annaabi.ee 
