) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli
Valge Isheemia, koe pehmenemine, ei tohi segi ajada luu või fastsiaga Haavaeritiste hindamine. Haavaeritiste hindamisel tehakse kindlaks selle: hulk värv konsistents lõhn Eritise hulga määramine on subjektiivne. Tavaliselt kirjeldatakse seda: vähene keskmine rohke. Eritise värvi ja konsistentsi hinnatakse: Selge, vesine plasma Sangviinne (verine): verine- värske veri Serosangviinne: plasma ja punalibled Purulentne (mädane): paks, tõenäoliselt kollane, roheline või pruun Haava lõhn. Nekroos haavas, haavanakkus ja näiteks fekaalide sattumine haava põhjustab ebameeldiva haava lõhna. Haava lõhna hinnatakse peale haava loputamist. Haava, mis lõhnab peale loputamist uuritakse nekrootilise koe, haavanakkuse, haavaõõnsuste või fistlite ja haavasoppide olemasolu suhtes. Haavalõhna dokumenteeritakse haavaravi protokollis nii, et see ei solvaks patsienti.
Divertikuliidi sümptomid: vasak alakõhuvalu, palavik, anoreksia, iiveldus, kõhukinnisus/-lahtisus, düsuuria. Objektiivselt võib esineda hellus palpatsioonil vasakul alakõhus, palpeeritav abstsess, kõhulihaste pinge, kõhu väljavõlvumus. Divertikuliit võib tüsistuda perforatsiooniga. Divertikuliidi raskust hinnatakse Hinchey klassifikatsiooni järgi: 1) Hinchey I perikooliline flegmoon või abstsess; 2) Hinchey II vaagna abstsess; 3) Hinchey III purulentne peritoniit; 4) Hinchey IV fekaalne peritoniit. Divertikuloosi tüsistused: veritsus, divertikuliit, sigmasoole striktuur (obstruktiivsed sümptomid), kolovaginaalsed fistulid (fekaalne tupevoolus, infektsioonid), kolovesikaalsed fistulid (UTI, pneumatuuria, fekaalitükid uriinis). Diagnostika: Divertikuloos, veritsus koloskoopia (divertiikulite otsene visualiseerimine), mõnikord KT.
annaabi.ee 
