peaväljakute süsteem, elamuehituses võeti kasutusele tüüpprojektid. Barokiajastu linnaehituse näidiseks oli ka Versailles´ linn. Versailles´ oli residentslinn, mis oli pähendatud ainult valitsejale (Louis 14) heaks. Versailles´ park kujutas endast paradiisi mudelit, ning lossi esine park kehtestas riigi ametlikku mudelit. Versailles´ oli rikas linn, ristkülikukujulisega linnaplaaniga, kus oli palju ilusaid skulptuure, ringteid, purskkaevusid, väljakuid ja parke. 3. Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati – leidke ja lisage nende plaanid. ➢ London ➢ Pariis ➢ Peterburg ➢ Karlsruhe ➢ Berliin ➢ Amsterdam
– Ma tõin teile pildid. Vaadake, see on „vene Versaille“, purskaevude pealinn! Merelt saab näha Suurt kindlus – 216 meetrit pikkuselt. Kujutad sa ette? - Teil siin venemaal on kõik suur - majad, ja teed, ja linnad. Ma olen juba kõigega harjunud. Mingisugune suurusehullus! – Tuli tahtmatult huulile Andresel. - Kindluselt alla viib grandioosne purskaevude kompositsioon – Suur kosk. Aga all pargis asub veel palju purskkaevusid – „Aadam“ ja „Eva“, „Male mägi“ „Kullamägi“ „Favoriit“ ja paljud muud. Suur loss om ehitatud barokki stiilis. Teda lõpetas võimas Ratrelli. -Seda on tunda. -Aga enne teda ehitusega tegelesid Miketti, Zemtsov... -Nikolo Miketti ja Mihail Zemtsiv? – Küsis Andres. -Jaa, aga mis sind nii üllatas? -Nemad ju ehitasid meie Kadrioru lossi, Tallinnas. -Oh päriselt! Kui huvitavalt mõnikord päimuvad linnade saatused… -Ja inimeste… -Ja rahvuste…
1958.aasta septembris Lajaticos. Ta sündis glaukoomiga ja jäi täiesti pimedaks 12 aastaselt tõsise jalgpalliõnnetuse tagajärjel. Samal aastal võitis ta juba oma esimese lauluvõistluse. Kogu oma lauljakarjääri jooksul on ta salvestanud 13 soolo albumit ja 8 ooperit ning tema teoseid on müüdud üle 70 millioni tüki. Käisin 2011 aasta septembri lõpus Prahas, Tsehhi Vabariigi pealinnas kohas nimega Kizíkova fontána (tsehhi keeles öised purskkaevud) vaatamas nn. laulvaid purskkaevusid. See muusika stiil oli mulle uus ja kui kuulsin, et läheme mingi ,,ooperilaulja" esinemist vaatama, polnud see minu jaoks esmapilgul eriti huvitav, aga otsustasin siiski kuulama vaatama minna. Etteruttavalt võin öelda, et minu üllatuseks olid laulud väga head, mis väljendus meloodilisuses ja purskkaevude värvidemäng laulude taustal aitasid õige meeleolu loomisele palju kaasa. Sellel õhtul esitati seal Itaalia tenori Andrea Bocelli tuntumaid lugusid, mille taustaks olid
Phrixos tuli jäära seljast maha ja vaatas ringi. Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja alles neljas paiskas taeva poole kristalse veejoa. Aga see vesigi polnud tavaline. Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama.
kontrasti korrapärase kujundusega tasase aiaosa ning järsu metsaga kaetud puutumatu mäenõlva vahel. Sellega tunnustati looduse metsikut ja kontrollimatut külge, mis äratas nii imetlust ja uudishimu kui hirmu. Metsikut loodust toodi aeda ka vaadete kaudu (Villa d'Este jt): mäed, jõeorg, tasandik. Seetõttu oli oluline et aed asuks ümbritsevast maastikust kõrgemal. Hilisem renessansiaed (16. saj) oli keerukama kujundusega: muudeti reljeefi, ehitati treppe ja terrasse, tehti purskkaevusid ja skulptuure. Terrasseeritud aeda (Villa La Petraia - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 65) oli võimalik vaadelda nii ülalt alla, mil avanes aia kujunduse korrapära, ja ka alt üles liikudes, mil iga aia erinevad osad avanesid üksteise järel. Aia erinevaid osi võis ühendada ka veega - nii visuaalselt kui kontseptuaalselt. Purskkaevud, tiigid, veekanalid. Kui aias leidus allikas või akvedukt, kust veevool alguse sai, oli stiliseeritult