Etna vulkaan Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m. Etna on Itaalia kõrgeim tipp.Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas.Purskas viimati 2011.Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Etna on kiht vulkaan.Kiht vulkaan on tavaliselt järsunõlvaline. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbruskonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn
Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne. Suurim vulkaan On TAMU MASSIF ● Asub Jaapanist 1600km kaugusel idas. Selle tipp asub 2000m sügavusel vee all ning jalam 6400m sügavusel. ● On 450x650km lai ja 4km kõrge.
Pinatubo Pinatubo on tegutsev vulkaan Luzoni saarel (Filipinid) Vaikses ookeanis. Ta on tuntud tänu purskele 1991.a, mis sai üheks kõige tugevamatest purskeks 20. sajandil. Tänapäeval tema kõrgus on 1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad
saabki tekkida must auk. Must auk toitub tähe kehast ja hakkab seda seestpoolt hävitama. Materjali mis satub musta augu sisse on liiga palju, seega paiskab ta selle välja kahe mateeria purskena. Lõpuks täht plahvatab. Ühe sekundiga viskab see välja 100 korda energiat, kui meie täht toodab kogu oma elu jooksul. Kui täht on hävitatud jääb alles vaid must auk ja selle kahelt poolelt kaks väljapaiskavat energia kiirt, mida kutsutakse inglise päraselt Gamma Ray purskeks. See on kõige energeetilisem sündmus terves universumis, mis jääb alla vaid suurele paugule endale. Väljapursatud kiir rändab läbi universumi tohutu kiirusega hävitades kõik oma teel.
Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle.
Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal kasvanud laavakupli osale paigutatud vaatlusseade- GPS ämblik. Andmed sellelt näitavad, et ta on liikunud allapoole ja laavakupli tsentrist eemale vähem kui tolli jagu päevas alates 15. veebruarist. See liikumine on vastavuses laavakupli gravitatsioonilise seisundiga ja kindlaks tôendiks, et laavakupli kasv on peatunud vôi jäänud väga aeglaseks. Meie kogemused laavakupli kasvul purskeks St. Helensil ja teistel vulkaanildel kogu maailmas on meile ôpetanud, et laava väljapressimine vôib alata uuesti pärast nädalate, kuude vôi isegi aastate pikkust pausi. Selliste pauside ajal seismiline tase, maapinna deformatsioon ja gaaside eraldumine vähenevad mônikord purske-eelsele tasemele ja suurenevad siis taas enne uut aktiivset purset. Meil on liiga vara öelda, kas praegune St. Helensi purse on lôppenud.
suurem purse oli 1995. aastal, kui Ruapehu kraatris olnud järve vesi voolas mööda nõlvu alla muda- ja rusuvooluna, mille mahuks arvestati üle kuue miljoni kuupmeetri. Vääveldioksiidi emissioon ulatus 15 000 tonnini päevas. Üks saare ajaloo võimsamaid purskeid toimus aga 186. aastal, kui Taupo purse lennutas õhku suurema osa vulkaani koonusest, paisates viiekümne kilomeetri kõrgusele üle 100 km3 tuhka ja tolmu. Seda peetakse kogu planeedi viimase viie tuhande aasta võimsaimaks purskeks, mille tõttu pimenes keskpäevane taevas isegi kaugel Euroopas; seda on kirjeldanud Vana-Rooma ajaloolased. Praegu tähistab seda plahvatust Taupo kaldeeras asuv suur järv. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastikud. Suur sademete hulk (kohati üle mitme tuhande millimeetri aastas) ja taimestumata vulkaaniline tolmjas tuhk põhjustavad siin rohkete väikeste järskude uhtorgude teket ja väga vaheldusrikka reljeefi.
täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid. 2004. aastal aktiveerus see vulkaan uuesti, paisates välja 100 miljonit kuupmeetrit laavat. 5.11.Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal. Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku. Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. 11 Kokkuvõte
annaabi.ee 
