· Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. · Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. · Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. · Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID · SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste,
Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste,
(kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerimisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid. (lubjakivi, põlevkivi, liivakivi, moreen, dolomiit, turvas, kivisüsi, graniit, marmor) Ülesanded 1
maakoores või vahevöö ülemises osas tekkinud viskoosne vedelik, mille peamisteks koostiselementideks ja ühenditeks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H 2 O, CO 2 , H 2 S. (1) Laava on maapinnale väljavoolanud magma. (10) Sügavusest maakoorde tunginud või seal tekkinud magma kristalliseerub enamasti süvakivimitena. Suhteliselt väike osa magmast jõuab maapinnale ja tardub purskekivimitena. (1) Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva- ja purskekivimitena. (1) Purskekivimid jagunevad omakorda veel kaino- ja paleotüüpseteks. 4.2. Tardkivimite lasumusvormid Maakoorde tunginud magmamassid ja neist moodustunud kivimkehad e lasumusvormid on väga erineva suuruse ja kujuga. Magma liikumisel mööda kivimite kihtide vahelisi pindu ja lõhesid tekivad ümbriskivimitega rööpsed e konkordantsed kivimkehad
annaabi.ee 
