Järgnevatel aastatel sünteesisid keemikuid aga uusi orgaanilisi ühendeid: rasva (M.Berthelot, 1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov, 1861.a.). 1842. aastal sünteesis nitrobenseenist aniliini N.Zinin ja sellest tulenevalt sai 1856. aastal inglise teadlane W.Perkin esimese aniliinvärvaine. Varem saadi riidevärve ainult eksootilistest taimedest või isegi loomorganismidest. Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega lõplikult oma mõju. Orgaanilise keemia otsustavaks läbimurdeks oli orgaaniliste ühendite struktuuriteooria, mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil. Teooria loomisel arvestas A.Butlerov, et: süsinik
raskem, ainus vedelas olekus võimukandjate tunnusvärvus mittemetall toatemperatuuril purpur on Broom Br Punakas Vedelik broomiühend(toodeti pruun purpurtigudest 1g purpuri jaoks 10 000 tigu), broomi vesilahust nim. broomiveeks Metalse läikega mustjas Vähelevinud element, mõned violetse värvusega, veest ligi mereorganismid on
Broomi leidub merevees (0,065%), mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes (0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Purpurit toodeti purpurtigudest, kusjuures 1 g purpuri tootmiseks kulus umbes 10000 tigu. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 _ 2NaBr + Br2 Omadused Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril
kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see teadmine kunst teistesse Aasia maadesse, Vanasse-Egiptusesse ja Kreekasse ning Rooma. Värvimise algaastail kasutatai ainult looduslikke värve (punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest, purpurpunast purpurtigudest - indigo, poti sinine, jt. erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis ammooniumtsüanaadi kuumutamisel uurea (karbamiid e kusiaine). NH4OCN CO(NH2)2. See muutis keemikute suhtumist orgaanilise sünteesi võimalikkusesse, vitalismiõpetus kaotas mõjujõu. Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet
sakramentide jagamise õigust andev pühitsus. Tõlkes tähendab kreeka sõna presbyteros (ladina presbyter) vanem. Pronks – kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nimetatakse pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. Vanal ajal valmistati pronksist peamiselt tööriistu ja ka ehteid. http://et.wikipedia.org/wiki/Pronks Purpur – hinnaline lillakaspunane värvaine, mida saadi meretigudest. Purpurit toodeti purpurtigudest, kusjuures 1 g purpuri tootmiseks kulus umbes 10000 tigu. Purpur oli ka kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust. http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf Puutumatud – India muistsed põliselanikud, keda aarjalased ei pidanud ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest
annaabi.ee 
