Seoses suurte veosekogustega Indiast ja Kagu-Aasiast arenesid suurema purjevarustusega 5 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. kõrgete parrastega palju mahutavad kaubalaevad. Nende purjevarustus sarnanes sõjalaevade omaga ja neid nimetati sarnaselt sõjalaevadele fregattideks (Joon. 1.13.). Joon. 1.11. Karakk. Joon. 1.12. Fleit. 6 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.13. Fregatt. Ehituskunst ja teadmised
saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate, hermeetiliste paatide ja automaatselt koos meeskonnaga vette lastavate kapsliteni. Paate tehakse puust, kergesulamist, plastmassist ja terasest. Igal materjalil on
ümber on tõmmatud leier, millest vees olijad saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate, hermeetiliste paatide ja automaatselt koos meeskonnaga vette lastavate kapsliteni. Paate tehakse puust, kergesulamist, plastmassist ja terasest. Igal materjalil on omad
saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate, hermeetiliste paatide ja automaatselt koos meeskonnaga vette lastavate kapsliteni. Paate tehakse puust, kergesulamist, plastmassist ja terasest. Igal materjalil on