Siis käskis ta endale teha kuldse, meeskonnale hõbedast, rahvale rauast, vanemaile vasest, tarkadele terasest kuued, et virmalised neidki ei põletaks. *Niisiis Kalevipoeg rahva kokku kutsus ja suurel hulgal moona laevale vedas. Enne reisi kogunesid tuule- ja manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo. *Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks.
tegelikult läbinud. Nõnda püüdis ta vähendada meeskonna ärevust ja varjata, kui kaugele teadmatusse ollakse juba jõutud. Kolimbus kandis laevapäevikusse tõepoolest kahed erinevad arvud, mis väljendasid läbitud vahemaad kahes eri pikkusühikuste süsteemis. 1492.a oli seda kerge teha, sest tol ajal kanti mitmesuguseid pikkusühikuid. Arvamus, nagu ta oleks edukalt petnud tervet ekspeditsiooni, varjates meeskonna eest, kui kaugele on juba purjetatud, on ebatõenäoline, sest teistel laevadel pidid mehed läbitud kaugusi mõõtma. · Kus just Kolumbus esimest korda Ameerikas jala maha pani, selle üle on ammu ja pikalt vaieldud. Navigatsiooniinstrumentide ja mõõtmisvõtete tõttu pole Kolumbuse esimese reisi laevapäevikud täpsed ning neid on palju vigu. Guanahani ehk Salvadori ja selle naabersaarte kirjeldused sisaldavad vasturääkivusi.
1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti ja Soome ranna vahel on iidsest ajast sõutud ja purjetatud, tehnilisi raskusi lahe ületamine ei valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere Islandil ja Gröönimaal, purjetati piki Prantsusmaa rannikut alla-üles, sõideti üle Biskaia ja läbi Gibraltari Vahemerre. Kuid nendega sõuti ja purjetati ka Venemaa jõgedel, lohistati mööda koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940
annaabi.ee 
