kuid enam me seda teha ei saa. Vähemalt mitte koos.Aga ma olen ikkagi see sama tugev ja vastupidav inimene ning mu merele minek ei olnud anna andmine, ma lihtsalt tahtsin minna ja ennast seal lahti lasta. Minu kahjuks oli mu laev kaetud jämeda vasega ning purjedel oli hõbedane vöö. Õnneks olin ma aga seal laeval üksi ning igasuguseid olukordi juhtisin mina, mina ise. Mu südamevalu oli nii suur, sest siiski kaotasin oma kallima. Ma purjetasin seal päevi ja kuid, et leida just see meri, kus on kõige vingeim tuul, et saada kiire lõpp oma tühisele elule ilma temata. Valud mu südames aina kasvasid ja kõrvetasid igapäevaga aina rohkem ja rohkem... Sattusin tormi, kus lootsin ,et see võtab mu elu, et see torm lihtsalt tõmbaks mind endaga...aga tormis püsis mu laev vägagi korras ning millepeale ma pidin ise midagi ettevõtma. Ma raiusin kõik vandid ja peale seda veel mastipuud. Aeg liikus ja liikus
Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Türgis, Makedoonias, Tshehhis, Lätis, Leedus, Venes, Prantsusmaal, Kolumbias. 6 Sügisene 1 Suvi möödus. Kui jahe tilk mu kuumale seljale kukkus sügis. Suvi möödus kui silmapilk. Tuul keerutab lehti ja prügi. Oktoober, mu külmasilmne tädi, koob jälle kirendavat sukka. Lillelõhnad ja linnulaul üheskoos lähevad hukka. 1961 Suitsuta õhtu. Liivatu rand. Kord purjetasin ma maerel, kus polnud ainumat paati. Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud. 1975 Suvemälestus See augustiöö suurte pärnade all
tuhandeid miile, tuleb ennast ise aidata. Ja kas juhtus? Merehundid vangutavad päid. Ainult Kati hakkas tagasituleku eel meeletult kartma: lubas igas sadamas lennuki peale istuda ja koju sõita. "Hirm halvas igasuguse mõtlemise," tunnistab ta siiralt. "Iga uue etapi eel tekkis seletamatu kartus, et ma ei saa sellega hakkama, ja siis pidi Hillar mind veenma ja rahustama. Nüüd, kui reis on seljataga, olen ikka hästi uhke, et ma lõplikult põnnama ei löönud ja koduni välja purjetasin." Kui oleks Hillari teha, soovitaks ta kõigile 40.- 50. eluaastates abielupaaridele pikemat meresõitu. Kiilu all kolm kilomeetrit haljast vett ja ees silmapiir, mis seisab päevade kaupa paigal - nii võtab elu hoopis teised mõõtmed ja partnerlus saab uue tähenduse. "Kahekesi üksi" võiks olla selle tunde pealkiri. Kukkede jaoks kestis sedasorti pereteraapia aasta ja kaks kuud, aga helged jääknähud ilmutavad ennast ilmselt ühel või teisel kombel elu lõpuni
annaabi.ee 
