Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos Klõpsake oma juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase naise Sonjaga George
C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha A Harald V B Elizabeth II C Karl XVI Gustav D Akihito A Harald V 8. Monarh, keda on mänginud Helen Mirren A Beatrix B Hispaania kuninganna Sofia C Elizabeth II D Akihito C Elizabeth II 9. President, kes 1948. aastal peetud ikestatud rahvaste olümpiamängudel võitis ta kergejõustikus kuld- ja hõbemedali A Nicolas Sarkozy B Valdas Adamkus
Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anžela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat.
· Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must. · Vehklemises: Nikolai Novosjolov. · Vibulaskmises: Reena Pärnat. Pildil on kujutletud Triin Aljand
IX suveolümpiamängud, Amsterdam 1928 Eesti eest võistleb 21 sportlast. Seekord võideti päris palju medaleid. Eduard Pütsepa kuues koht maadluses ja Johan Meimeri kaheksas koht odaviskes olid samuti tublid tulemused. X suveolümpiamängud, Los Angeles 1932 Seekord kaitses Eesti au 3 sportlast. Tublilt võistles Osvald Käpp, kes sai maadluses 4. ja 6. koha. Kalevi Kotkas võistles Soome riigi heaks kettaheites ja sai 7. koha. August Lootus oli USA au eest välja purjetamises. IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen 1936. Eesti lippu Garmisch- Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia
sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida.
Tennis on samuti üsna populaarne kuigi viimane rahvusvaheline tiitel saadi 60ndatel kui Maria Ester Bueno võitis kolm Wimbledoni meistritiitlit. Vormel 1 sai populaarseks kui 1960ndate lõpupoole Emerson Fittpaldi hakkas võitma. Edukaid vormeli piloote tuli peale tedagi. Nende seas: Nelson Piquet, maailmameister 1981, 1983 ja 1987; ja Ayrton Senna, lahkunud 1994. aasta mais, tuli maailmameistriks 1988, 1990 ja 1991. Brasiillased on veel silmapaistnud sõudmises, purjetamises, judos ja ujumises, kus nad on saanud rahvusvahelistel võistlustel kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid. Nad on tegelema hakanud ka lainelaua-, purjelaua- ja deltaplaani sõiduga. Kõige paremini on brasiillased esinenud Atlanta (1996) ja Sydney (2000) olümpiamängudel, kus nad said vastavalt 15 ja 12 medalit. 5 3.BRASIILIA KULTUURI ELEMENDID Brasiillased jäävad alati hiljaks
annaabi.ee 
