Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli väga õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta
See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimse veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel peval ngi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lhedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hsti vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja vttis sealt kaasa kik asjad, mida viks vaja minna. Ta pidi kima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli vga igesti teinud, sest paari peva prast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni mber tugeva ja krge tara. Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma
Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja
Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS
annaabi.ee 
