kalu, veest välja ning asub sööma. Võrgud kui päästjad *2012. a märtsi alguses tabasid Austraalias New South Walesis asuvat Wagga Wagga piirkonda üleujutused, üle 9000 inimese oma kodu maha jätma. Tuhanded ämblikud liikusid veemasside eest kõrgematesse kohtadesse. Ämblikud põgenevad, kududes võrke ja liikudes koos võrkudega edasi. Ämblikud kasutavad võrke ka purjena, mille tuul kannab kuivemasse kohta. Kohalikud kutsuvad neid rahaämblikeks, kuna usutakse, et kui need ämblikud inimesel ronivad, siis toob see õnne. Ka Sydney Taronga loomaaed teatas, et üleujutuse ajal ja pärast seda kasvas ämblike populatsioon plahvatuslikult. *In 2010 following the floods in Sindh, Pakistan, it was believed the increase in spiders, which cocooned
oma 1100 ruutmeetrise pindalaga on suurim kunagi valmistatud eespuri. Jahi mõõtmed ja suur purjepind esitavad jahi konstruktsiooi tugevusele väga kõrgeid nõudeid, sõiduomadusi silmas pidades peab aga jahi konstruktsioon samal ajal võimalikult kerge olema. Seetõttu on väga suur osa jahist valmistatud süsinikkiudmaterjalidest. Laeva taglases on 534 meetrit süsinikkiust valmistatud köisi ja nööre. Kõrgtehnoloogilised purjed on vamlistatud jäigast komposiitmaterjalist nn 3D-purjena puri ei ole paanidest kokku õmmeldud või kleebitud, vaid on vormitud kompaktsest polümeerkilest kolmemõõtmelisena. Kered on valmistatud süsinikkiust. Kõrge mast on valmistatud süsinikkiudmaterjalist, mis tänu süsinikkiu vastupidavusele ja jäikusele peab vastu 120 tonnisele survele. Samuti on katamaraani erinevates kohtades kokku 150 kiudoptilist andurit, mis kuvavad reaalajas katamaraani struktuuri. Tallinn 2011 9
Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele. · Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes