(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus,st. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, st. põhjast lõunasse, siis nimetasid nad seda "jõeks, mis voolates põhja, voolab lõunasse üles.Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid
hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol. Tristan ja Isolde Muistsed keldi müüdid olid aluseks paljudele romaanidele Tristanist ja Isoldest. See lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust. Kuningapoeg Tristan jääb orvuks ning elab oma onu, vana kuninga Marci õukonnas. Marc armastab oma vennapoega väga, eriti sellepärast, et Tristan tappis kahevõitluses tema vaenlase Morholti. Kui Tristan esmakordselt Iirimaale arjudeta ja purjedeta laevaga satub, päästavad haavatud Tristani Morholti õde ja Isolde ema, kes ei tea, et ta on Morholti tapja. Tristan ravitakse terveks. Marci õukondlased kadestavad Tristanit, sest nad kardavad, et just temast saab järgmine troonipärija. Õukondlased nõuavad, et Marc abielluks kellegagi, kes kingiks talle järglase, aga Marc on nõus abielluma vaid selle naisega, kelle kuldse juuksekarva pääsuke lossi tõi. Ta saadab Tristani juuksekarva omanikku otsima
ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Nagu ma juba ütlesin, Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus, s.o. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal (16-11 ss.) jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, s.o. põhjast lõunasse, siis nimetasid nad seda "jõeks, mis voolates põhja (s.o. alla), voolab lõunasse (s.o.) üles)". Tänu asjaolule, et ainult Niilus üksi niisutab Egiptust, võis siin jõge reguleerida hoopis kergemini kui, näiteks, Babüloonias, kus eriti raskesti oli reguleeritav Tigris. Niiluse veetõus toimub korrapäraselt
annaabi.ee 
