See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd. See oli kaunis maal, mis sügavale hinge kummitama jäi. Sarnased väga head näitused satuvad Eestisse harva. Peasaali kõrval oli kamber, kus näidati lühifilme, kuidas kogu autor oma maale hoolikalt valinud oli enne, kui
surmahirmus ronisid kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja
kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja püüdis kinni kitsed, keda ta seal
Galeooni sünd Esimest korda mainitakse galeooni (hisp k galeón) ühes 1517. aastast pärinevas ürikus kui sõjalaeva, mis oli määratud võitluseks Vahemerel tegutsevate berberi piraatide vastu. Esimene galeooni kujutis on pärit aastast 1530 ja seal on selgesti näha, et esialgu liikusid niisugused veesõidukid nii purjede kui aerude abil. Mõte aerudest loobuda oli tolle aja laevaehitajatele ilmselt niisama vastumeelne kui kolm sajandit hiljem purjedest lahtiütlemine. Vanima tänapäevani säilinud galeooni, Texase rannikul hukkunud San Estebani vrakk pärineb aastast 1554. Galeooni ehitus nõudis nii põhjalikke logistilisi ettevalmistusi, et eraisikutel käis selline üritus reeglina üle jõu. Isegi Hispaania meresõidu kuldajal ehitati nii suuri laevu ainult kahes piirkonnas – Biskaia lahe rannikul Astuurias ja Cádizi lahe ääres Lõuna-Andaluusias.
annaabi.ee 
