Lennuk Lennuk Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga. Esimene motoriseeritud ja juhitav lend toimus Lõuna-Carolina rannikul täpsemalt Kitty Hawk-is 17 dets. 1903a. Selle lennumasina ehitasid vennad, Orville ja Wilbur Wright Orville ja Wilbur Wright Enne lennumasina ehitamist tegelesid nad jalgrataste ehitamisega ja müümisega. Octave Chanute oli ise raudtee insener ja ka purilennuki pioneer kelle tehtud tööd vennad õppisid ja täiendasid. Algul ehitasid nad nööriga veetavaid lennukeid, pärast ka mehitatud purilennukeid ning lõpuks jõuti esimese õhust raskema mootori abil õhus püsiva lennuki ehitamiseni. Flyer I Flyer I oli esimene lennuk. Lennuk oli puust konstruktsiooniga biplaan. Ees oli kõrgustüür ja taga pöördetüür nüüdsetel lennukitel on need koos ja taga.
aastal (Wright Cycle Company) ja hakkasid tooma täiesti oma brändi. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe artikleid dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid. Augustis suri Lilienthal oma purilennuki languse tõttu. Need sündmused talletusid vendade teadvusesse. 1899. aasta mais kirjutas Wilbur Smithsonian Institutionile kirja, paludes teavet ja väljaandeid lennunduse kohta. Olles innustunud nendest töödest alustasid nad oma lennunduseksperimente sellel aastal. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest. Kuigi elulookirjutajad märkisid, et Wilbur kirjutas 1899-1900 aastatel ,,minu"
oletatavasti ka pilte dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas, Smithsonian Institutionsi sekretär, Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi, Chicago insener ja lennundusametnik, Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid üle liivaluidete Michigani järve kaldal. Augustis suri Lilienthal oma purilennuki languse tõttu. Need sündmused talletusid vendade teadvusesse. 1899. aasta mais kirjutas Wilbur Smithsonian Institutionile kirja, paludes teavet ja väljaandeid lennunduse kohta. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest. Kuigi elulookirjutajad märkisid, et Wilbur kirjutas 1899-1900 aastatel ,,minu" masinatest ja ,,minu" plaanidest, ennem kui Orville hakkas sügavamalt kaasa lööma ning ainsus läks üle mitmusele
Lilienthal ja Octave Chanute. Üks esimesi purilennukeid ehitati John J. Montgomery poolt, tema ehitatud purjer lendas aga vaid ühe lennu, San Diego kõrvalaladel USA's 1883. Tema avastused ning leiutised sattusid avalikkusele teadmiseks alles mitmed aastad hiljem. Nagu ka Montgomery, leiutas austerlane Wilhelm Kress samuti purilennuki, mis lendas väikseid vahemaid suuresti probleemideta. Otto Lilienthal jätkas suuresti Kressi tööd, laiendades seda märgatavalt. Tema tööd avaldati 1889. Aastal, mil toodi avalikkuse ette kahest eelnevast purilennukist märksa rohkem arendatum versioon, missuutis lennata juba 25 meetrit ja enam järjest rutiinsemalt. O. Lilienthal täitis igapäevaselt oma päevikut, märkides üles kõik uuendused, mis olid tema purilennukitega seotud
annaabi.ee 
