Miks ja kuidas tekivad jääpurikad Jääpurikas tekib, kui vesi nõrgub alla kaldpinnalt, näiteks katuseharjalt ja tekib rippuv tilk. See tilk võib täielikult külmuda, kuid külmuda võib ka ainult pealispind, mis moodustab ülejäänud vee ümber kesta. Kui moodustusile nõrgub vett juurde, siis kasvab see alla- ja väljapoole. Vett võib jääkestas kinni hoida pindpinevusjõud, mis on põhjustatud veemolekulide tõmbejõust. See vesi saab jäätuda vaid siis, kui soojusenergia liigub ülespoole läbi kogu
VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
Juhtumi registreerisid kiirabi, kes andis haigele esmaabi ja viis ta haiglasse, ning politseisse. Viimasena nimetatu registreeris juhtunu õnnetusena ja jättis selle munitsipaalpolitsei (mupo) käsit- leda. Mupo töötajad jõudsid sündmuskohta kaks tundi pärast õnnetust ja asusid uurima, kas kinnistu omaniku suhtes on põhjust menetlust algatada. Sündmuskohal olnud patrull ei leidnud maja küljest jääpurikaid ning ka kõrvalmaja küljes olevat olnud vaid väikesed purikad, lisaks ei näinud patrull ka verejälgi. Kuna patrull midagi kahtlast ei tuvastanud, ei algatatud ka menetlust. Tasub ka mainida, et juhtunu jäi vaid patrulli teada ja mupo juhtkonnani asi ei jõudnudki. Järgmise päeva alguses jõudis uudis soomlannast ka Eesti meediasse ning see pahandas esmalt linnaametnikke, kuna info nendeni ei jõudnud. Üks Eesti Päevalehega suhelnud ametnik pidas selle võimalikuks põhjuseks teiste võimuorganite halba suhtumist muposse, kuigi
Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid - arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida hauge-siida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud.
kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida haugesiida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Kuigi haugi nimetatakse parallelismirühmas enamasti kõrvu teiste kalaliikidega, on ta ikkagi kõige sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu,
annaabi.ee 
