2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Setendite lõimise skaalad (lõimise klassid) , sorteerituse, ümardatuse ja keskmise terasuuruse mõiste ning geoloogilise interpretatsiooni võimalused. Purdsetete teresuuruse klassifikatsioon/lõimis. Terasuuruse klassifitseerimise printsiipe on mitmeid ning sõltuvalt eesmärkidest ning traditsioonidest kasutatakse praktikas erinevaid struktuurseid klassifikatsioone. Maailmapraktikas on levinuim Udden-Wentworth'i klassifikatsioon e. fii - skaala, mis põhineb osakeste terasuuruse klasside logaritmilisel jaotusel. [f = - log2(dmm)]. Eestis on varasematel aastatel kasutatud ka purdsetete kümnendsüsteemset klassifikatsiooni. Osakeste terasuuruse
50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga. Tüüpilisemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. MOREEN Moreen on liustikusete, kuulub settekivimite hulka. Ei saa paigutada esitada purdsetete klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. OOBOLUS LIIV(AKIVI)
aastat tagasi toimus kulutusprotsess, kus hilisem mere pealetung hävitas isegi mandrilised setted. Samal ajal muutus oluliselt ka põhjapoolkera mandrite üldine paleogeograafia - Põhja-Ameerika ja Ida-Euroopa seni eraldiasetsenud mandrid liitusid siluri ja devoni ajastu vahetusel üheks Euroameerika mandriks. See mäeteke tõi kaasa Ida-Euroopa platvorrni loodealade üldise kerkimise ja mere taandumise lõuna suunas. Jõed voolasid meie alale peamiselt Balti kilbilt (Soomest), kus purdsetete lähtekivimiteks olid tard-ja moondekivimid. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m. Maaretest leidub meie devonis tööstuslikuks kasutamiseks sobivat savi ja klaasiliiva.
Praeguseks pole andmeid, et sellist merd või veekogu oleks Eestis olnud, mis oleks suutnud pika aja kestel tekitada 2 identset klinti. Samuti pole leitud vastust küsimusele, kuhu kadusid ärauhutud settekivimid. Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees voolas ida-lääne suunaline suur jõgi ehk Ürg-Neeva, mis kulutas ühte kallast rohkem. Samuti on leitud Taani väinade juurest ulatuslikud purdsetete lasundid, mis võivad olla Ürg-Neeva poolt toodud. Kuid ka siin on oma kahtlused. Balti ja Siluri klindi levik. 18 Balti klint Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks. Ölandi klint pikkus 150 km, kõrgus kohati 100 m. Klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool merepõhjast ja kulgeb piki saare läänerannikut.
annaabi.ee 
