Lennuvõimeline kahjur võib ootamatu külalisena ilmuda naaberaiastki. Tõrjetööde ajal lendavad valmikud eemale. Karilane muneb lehtede alaküljele. Kahvaturohelised 0,3 mm suurused lühikeste karvakestega kaetud lamedad vastsed kinnituvad varsti pärast koorumist püsivalt lehtedele ja imevad seal mahla. Keha ümber moodustub neil kaitsev vahabarjäär. Viimases kasvujärgus kujuneb vastsest kuni 1 mm pikk ja 0,5 mm kõrge näsade ja vahaniitidega kaetud pupaarium. Vastsejärk kestab kokku 2530 päeva. Koorunud valmik elab kuni kuu ja muneb ca 100 muna, pannes aluse vaenlasehor-dile. Karilasest jagusaamiseks on vaja järjekindlust ja mitmeid ennetavaid ja otseseid tõrjevõtteid. Tõrje- Ärge kasutage juhuslikku istutusmaterjali. Soojal ajal õhustage kasvumaja korralikult. Kõrvaldage taimedelt esimesed karilasevastsetega lehed ning põletage. Hoidke temperatuur lubatud piires võimalikult madal ja suurendage mõõdukalt kasvuhoone
· Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte · Kaetud nukk keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel. · Tünniknukud väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk. · Pupaarium kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks. · Küpsussööm(ine)? kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks. · Taastumissööm(ine)? kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi, vajavad nad enne uut munemisperioodi uut söömaaega. 5. Kahjurite kahjustamisviisid Kahjustuse iseloom sõltub kahjurite suiste tüübist ja kahjustatavast taimeosast.
Taimekahjurid. Eestis on väga tavaline õunapuu-lehekirp Psylla mali. Eestis 49 (võiks olla 80) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint III Rühm: Lehekarilised Aleurodoidea Lehekarilised on väikesed (1,3-1,8 mm) kollaka või pruunika kehavärvusega putukad. Elavad tavaliselt taimede lehtede alaküljel. Tiivad on üksikute pikisoontega ning kaetud valkja tolmutaolise kihiga. Vastsed on kilpjad, ovaalsed ripsmetega serval. Talvitub viimane vastsejärk pupaarium, mis sarnaneb veidi kilptäidele. Toituvad taimemahladest ning eritavad magusaid nõresid, kus hakkavad sageli kasvama nõgiseened. Enamasti troopiliste alade putukad, parasvöötmes vähe. Tuntum perekond on g. Aleurodes. Eestis on tavaline kasvuhoonetes ja katmikaladel kasvuhoone-karilane Trialeurodes vaporiarum.Vahtralehtede alaküljel vahtrakarilane Aleurochiton complanatus. Eestis umbes 10 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint
annaabi.ee 
