Saakali sünd loomisprotsessi ei peata, esmased jumalad saavad omavahel hästi läbi, harmooniline lugu. Järgmisena sünnib maa ja Amma sugulusest Nommo. Ta on kahesooline, tema tõeline olemus on vesi, kehastab vett, mis on ka tema seeme, millel on eluandev vägi. Tal on neli kätt ja neli jalga. Tema loodud kaheksa esivanemat on ka kahesoolised. Näeb oma ema Maad, kes on halvas tujus, kuna see lugu hakkas ikkagi halvasti (termiidipesa lõhkumine). Nommo laskub maale spiraalse punutisena (DNA?). Sellest saab Maa omale riietuse. Samas ka vesi ja kõne. Kui N räägib tuleb tema suust aur, mis tuleb spiraalselt ja sisaldab sõnu. Esimene keel samastatakse täiusliku algaine veega. Sipelgapessa tungib saakal, näeb et midagi huvitavat on toimumas, mingisugused palmikud tulevad taevast, Maa saab riided. Amma on nüüd vihane, kuna see on verepilastus ja ta ei taha inimesi enam Maast teha. Teeb nad hoopis savist (mille jaoks on vett,
Vedrude sidumine nööriga Vedurde sidumiseks kasutatakse sidumisnööri Sidumisnöör on kas puuvillane või kanepi kiududest Spiraalvedrudest elastse aluse omadused : Eelised : Väga ugav istuda Kvaliteetse teostuse juures pikaealine Puudused: Töömahukas Nõuab kvalifitseeritud tööjõudu Lintidest punutis Elastne alus on võimalik moodustada elastsest materjalist lintidest punutisena Lindina kasutatakse : Kummilindid Kootud materjalist lindid(näit. Auto ohutusrihma lint) Lint pingutatakse ja kinnitatakse karkassile püstoliklambritega. Punutis on lihtne ristpunutis Lindtidest punutist kasutatakse enamasti koosporoloonist patjadega Poroloonpadjad võivad olla Sirged Kujupadjad Täitematerjalid Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju pehmuse
maju. Ruumid koondusid kahe siseõue - aatriumi ja perstüüli ümber. Elamute siseruumide seinad olid kaunistatud maalingutega ( kokku 4 stiili, neist kaks veel vabariigi - aegsed ). Eramajad kuulusid aga ainult jõukatele patriitsidele, vaesed vabad kodanikud elasid üürimajades, mida näiteks esimesel sajandil loendati Rooma linnas üle 40 000. Üürimajad ehitati mitmekorruselistena, millel ainult alumised korrused olid tellistest või savist, ülemised aga puidust või isegi puuokstest punutisena ning ülekrohvituna. Roomlaste kindlusehitisi saab jälgida Rooma 3. saj. ehitatud Aurelanuse müüri järgi - see oli ligi 19. km. pikkune 380. kandilise torni ja 16. väravaga müür. Linnamüüri ehitamine ümber linna andis aga tunnistust muudatustest impeeriumi seisundis, mis kulmineerusid Rooma riigi jagunemisega Ida ja Lääne - Roomaks ning viimase langemisega 476. a., mis ühtlasi tähistab antiikaja lõppu. Selleks ajaks oli Roomas tugevasti juuri ajanud 4. saj. riiklikuks usundiks
annaabi.ee 
