III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C. Laengu jäävuse Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. seadus Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. Coulomb'i seadus Kaks punktilaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. q1 q 2 1 F =k k= 0 elektriline konstant r2 4 0
laengud, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne potentsiaalide summaga. E= E1 + E2 +...+ Ei=Ei Gaussi teoreem- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdeline selles pinnas olevate laengute algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise konstandiga.. 1 q q 1 q F= 1 2 2 E= 2 4 0 r ; 4 0 r : 0 -elektrivälja konstant Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli E punktis, mis asub kaugusel r laengust, F 1 q E= = q 4 0 r 2 avaldab kujul punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng on positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne Tasandi elektrivali E=/20 Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali E=/0 Sfääri elektrivali kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab pinna sisemusse), kus r kaugus
III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C. Laengu jäävuse Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. seadus Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. Coulomb'i seadus Kaks punktilaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. q1 q 2 1 F =k k= 0 elektriline konstant r2 4 0
tugevus on võrdne potentsiaalide summaga. E= E1 + E2 +...+ Ei=Ei Gaussi teoreem- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdeline selles pinnas olevate laengute algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise konstandiga.. ; : -elektrivälja konstant Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli punktis, mis asub kaugusel r laengust, avaldab kujul punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng on positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne Tasandi elektrivali E=/20 Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali E=/0 Sfääri elektrivali kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab pinna sisemusse), kus r kaugus
annaabi.ee 
