# Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. # Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelprojektsioonidega. # Sirgjoone ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. Sirgjoone kaldnurk teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel Sirglõigu moondetegur sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu tegeliku pikkuse suhe # Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil
paralleelne lsõigu enesega. 6. Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon on kongruentne kujundi enesega. 7. Paralleelsete sirgete paralleelne projektsioon on üldjuhul jälle parallleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. 8. Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelsete projektsioonidega. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB*cos.
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? * Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43
paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionid on mateeriale põhjapnevad ehituskivid. Standardmudelis on 12 fermioni: 6 kvarki ja 6 leptoni. Standardmudel klassifitseerib kõik teadaolevad elementaarosakesed. Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvargid alluvad tugevale interaktsioonile ning vastavaltkvarkmudelile on kvargid barüonide ja mesonite koostisosadeks, mis on tugevaim teadaolev elementaarosakeste interaktsioon e. vastastikmõju. Kvargid esinevad alati koos teiste kvarkide või antikvarkidega, mitte kunagi üksinda. Katsetes kiirenditega on püütud küll kvarke barüonidest välja lüüa, kuid see pole õnnestunud. Püüdes kvarki barüonist välja lüüa, muutub kvarkidevaheline jõud
* ~ 39. Kas kahe klivslrge paralleelprojektsloonld vC5lvad 01121 paralleelsed? * VC5lvad 40. Kas kahe paralleelseslrge paralleelprojektsloonldvolvad olla lofkuvad? * Ei, sest paralleelseteslrgete paralleelprojektsloonldon Oldjuhulj~lIe paralleelsedsirged; erljuhtudel punktikujulised vol Ohlnejoonkujutls 41. Nlmetage Nlmetagekolk kolktasapinna tasapinnamaaramlsvolmalused, maaramlsvolmalused. * 1) kolme punktiga, mls el asetsesirgel, 2) punktl ja slrgega, kui sirge el labi seda punktf, 3) kahe loikuva sirgega, 4) kahe paralleelseslrgega, 42. Missugusttasapinda nlmetatakseOldasendillseks(erlasendiliseks)?
o müüon 0 +1 0 müüneutriino 0 +1 0 tauon 0 0 +1 tauneutriino 0 0 +1 Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvarkide arv universumis on jääv. See tähendab, et nad ei teki ega kao,vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Kvargid omavad värvilaengut ning osalevad seetõttu tugevas vastastikmõjus. Tulenevalt tugeva vastasmõju eripärast ei saa kvargid eksisteerida üksinda, vaid peavad moodustama liitosakese, mille värvilaeng on neutraalne. Selliseid liitosakesi nimetatakse hadroniteks. Et värvilaenguid on kolm (punane, sinine ja roheline) ja igale värvilaengule vastab
ekraaniga,siis tema paralleelprojektsioon 4 on kongruentnekujundienesega$dreldub 1.4 Ristprojektsioon lausest6). g Paralleelsetesirgete paralleelprojektsioo- Et ristprojektsioonon paralleelprojektsiooni nid on Uldjuhuljdlle paralleelsedsirged; alaliik,siis kehtivadsiin k6ik eespooltoodud erijuhtudel punktikujulised v6i uhine laused1...9.Lisaksselleleon ristprojektsioonil joonkujutis (Kui AB llCD, siis A'B' llC'D'. veeljdrgmised eriomadused. Vastupidine ei kehti,sest MNllCD, ehkki M ' N 'l lC ' D '; o o n .1 .3 ). j pikkus v6rdub 10 Sirgloiguristprojektsiooni