kontuurjoon – контурная линия viirutusjoon – линия штриховки Elementide mõõtmestamiseks, kus distantsjooned kulgeksid pikas ulatuses kontuuride läheduses, lubatakse distantsjoonest, mõõdetavast lõigust ja mõõtjoonest moodustada rööpkülik. Kui muutumatu ristlõike või paksusega detail on antud ainult ühe kujutisega, märgitakse viitejoone laudile tema pikkus l= või paksus tähega t=. Viitejoon algab detaili pinnalt punktikesega. Sele 62. Mõõtarvu kirjutamine sõltuvalt mõõtjoone asendist Ümardatava nurga tipu või ümarduskaare tsentri näitamisel lähtuvad distantsjooned nurga tipust või ümarduse tsentrist. Viirutusega näidatud sektoris võib märkida mõõtarvu viitejoone laudile. Faas Faas on element, mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. Faasi mõõtmeid näidatakse kolmel viisil: 45o faasi puhul kaateti pikkuse ja nurga „korrutisena” (sele 63a), teiste faasinurkade
Olgu meil andmed üliõpilaste pikkuse ja kaalu kohta. Nende andmete põhjal konstrueerime juuresoleva diagrammi, mida nimetatakse hajuvusdiagrammiks. Diagrammilt on näha, et üldiselt (aga mitte alati!) üliõpilase pikkuse suurenemisel suure- neb ka tema kaal. Öeldakse, et nende kahe suuruse vahel on olemas korrelatsioon. Hajuvusdiagramm kujutab endast kahemõõt- melist punktdiagrammi, kus uuritavad kaks tunnust määravad ära teljed ning igat objekti tähistatakse ühe punktikesega. Seos kahe juhusliku suuruse vahel võib olla: o funktsionaalne argumendi x mingile väärtusele vastab üks ja ainult üks funktsiooni y väärtus; o statistiline (korrelatiivne) ühe suuruse X mingile väärtusele võib vastata mitu teise suuruse Y väärtust, mida täpselt ei saa kindlaks määrata; statistiline seos väljendub ühe juhusliku suuruse Y keskväärtuse sõltuvuses teise juhusliku suuruse X väärtustest.
Võibolla Su kaaslane kar- dab kõrgust, võibolla armastab. Oskad talle öelda, kui palju aega veedate äärmus- tes – hästi kõrgel või hästi madalal – ning kui palju ülesminekul ja allatulekul? Neile küsimustele saab matemaatiliselt kenasti vastata. Matemaatiliseks lähe- nemiseks peame kõigepealt nii mõnedki detailid ära unustama: näiteks selle, kui ilus on vaade, kui kaunis kaaslane või kui logu on vaateratas ise. Järele jääb pöörlev ringjoon koos punktikesega, millele võime mõõtmiseks taustale lüüa ka koordinaattasandi nii, et -teljeks on maapind. 231 On üsna mõistlik oletada, et vaateratas liigub ühtlase kiirusega – muidu saaks ju Perioodilised funktsioonid mõnes kabiinis istujad ägedamat sõitu kui teised.