· Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt? · Millised on erinevate liikumiste trajektoorid? · Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis? · Oska lühidalt selgitada, mis on trajektoor, teepikkus, nihe, aeg, kiirus, kulgliikumine, ühtlane ja mitteühtlane liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, liikumise suhtelisus. Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukoha tema lõppasukohaga. · Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunt on samas kohas ja paikneb keha sees. (Maa pöörleb ümber
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse.
x). Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk suurimat hälvet nimetatakse võnkeamplituudiks (tähis-x¸ ). Toome näiteks kaks võnkuvat süsteemi: 1) Matemaatiline pendel-see on venimatu ja kaaluta niidi otsas rippuv punktmass, mille võnkeperioodi saab arvutada valemist: T=2·π l , kus l on pendli pikkus meetrites ja g=9,8m/s². 2) Vedrupendel on ideaalse vedru g m otsas võnkuv punkmass, mille perioodi saab arvutada valemist: T=2·π , kus m on k keha mass kilogrammides ja k on vedru jäikus (ühik 1N/m). Harmoonilisteks nimetatakse võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus või koosinusfunktsiooni abil. Nende võrrandid on saadud ringliikumise ja võnkumise võrdlemisel: x x 0 · sinωt või x x0 · cosωt. Siinuse või koosinuse järel olevat liiget,
Kui aga rong samal ajal liigub ühtlase kiirusega, siis on inimese kiirus maa suhtes sama suur nagu rongil. Inimene läbib mingi vahemaa koos rongiga ja sooritab ka vastava nihke. Liikumise suhtelisus seisnebki selles, et kehadel võib erinevate taustkehade suhtes olla erinev kiirus, teepikkus, trajektoor ja nihe. Mõisteid trajektoor, teepikkus ja ühtlane liikumine õppisid juba 8. klassis. Tuletame meelde, et: 1.Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Mõõtmed võib jätta arvestamata, kui a) keha on väike võrreldes läbitava vahemaaga, b) kui keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (kulgliikumine). 2.Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. 3.Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (ehk lühidalt, kui keha kiirus ajas ei muutu näiteks auto spidomeetri näit on kogu aeg sama)
annaabi.ee 
