hallitusjustude Roquefort ja Camembert. Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses. 4. Mis võetakse alusteks pärm-ja hallitusseente identifitseerimisel? Söötme erinevus? Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid V TEEMA 1. Mis on steriliseerimine? Steriliseerimine on kasutatavate söötmete, töövahendite ja materjalide täielik vabastamine kõikidest elusvormidest. (ka bakterite endospoorid ja hallitusseente eosed) 2. Milliseid steriliseerimise viise kasutatakse mikrobioloogilistes laboripraktikumides? 3. Milline termiline steriliseerimiseviis on kõige efektiivsem? Kõige efektiivsem on autoklaavimine 4
lima -> moodustub limane viljakeha -> rakud lähevad puhkeseisundisse selle sees muutuvad müksospoorideks e mikrotsüstideks Viljakeha on kui puhkav koloonia Kui tingimused paranevad, siis müksospoorid idanevad ja rakk võib paljuneda pikka aega ilma viljakeha moodustamata Punguvad ja jätketega bakterid Jätked võivad olla seotud kinnitumisega pinnale või paljunemisega Punguvatel bakteritel mood rakule väljakasv (hüüf) ja selle otsa mood pung Väljakasve võib olla 1 või mitu Kinnitumine on oluline sest siis on paremad toitumistingimused Bakteritel on olemas tubuliini kodeeriv geen, mis tagab kuju hoidmise Mõndel bakteritel on ka limajätked Mükoplasma Väike genoom Rakukest puudub Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad lülitada membraani
akineedid, mis taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi ja heterotsüstid, milles toimub õhulämmastiku fikseerimine. Punguvad ja jätketega bakterid: Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. (Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter.
Oscillatoria (vasakul) ja Anabaena (paremal) Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Enamasti on neil jätketel kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Hyphomicrobium on punguv bakter. Pung moodustub hüüfi otsa. Hüüfi ulatub tsütoplasma. Elab toitainetevaeses keskkonnas (oligotroof). Emarakk võib ühe hüüfi otsa korduvalt pungasid moodustada. Saab keskkonnast eraldada
trihhoomi . Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis enamasti kõik rakud ühesugused. · Punguvad ja jätketega bakterid mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Enamasti on neil jätketel kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. 25. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid
(spoorid e. akineedid- talub ebasoodsaid tingimusi; heterotsüst- fikseerib õhulämmastikku N2). 13 Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosvevad kas valgust või eritatud limast. Kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Planctomyces. Valguline jätke, raku vastaspoolusele moodustub pung. Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella
annaabi.ee 
