tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie osad: *Tähtsaimad õie osad on seemnealgmeid kandvatest viljadest moodustunud emakad ja tolmukad, kus arenevad emas-ja isagameedid.
Selts: liblikalised Nukk Vastne Selts: kahetiivalised nukk vastne Viljapuude kahjurid Lestalised. Ploomipuu-pahklest eestis levinud. Vastne ja valmik imevad taimemahla, tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades. Suve jooksul palju pk. Sügisel ilmuvad täiskasvanud emaslestad, kes väljuvad pahkadest ja lähevad talvituma koorepragudesse, pungasoomuste vahele. Kevadel pungade puhkemisel siirduvad noorte lehtede alla toituma. Nokalised. Õunapuu-lehetäi munad talvituvad koorepragudes, punga alusel. Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond
Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus)
annaabi.ee 
