OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks. · lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid. · pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas. · sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa · oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu. · oga- on kujunenud koore olevatest karvadest või lehtedest ja neid saab eemaldada puitu vigastamata. Ogadel ei ole pungi · astel- tekib võrse sõlmel olevast pungast, ta on ilma tipupungata võrse . · okas- muundunud leht, enamjaolt nõelja kujuga · oksakrae ehk oksaring- kohale, kus oks tüvest (või põhioksast) välja kasvab, moodustub sageli oksakrae
Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse osaliselt puitunud üheaastase võrse (virve) osa, millel on lehed. · Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest. · Kui haljaspistik võetakse võrse ladvaosast, siis on see ladvapistik, kui aga ülemisest varreosast siis on see varrepistik. · Pistikule jäetakse 3-5 punga või pungapaari (5...10 cm pikkused pistikud). · Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. · Haljaspistikute tegemise (lõikamise) aeg on üldjuhul juuni, juuli kuu. · Pistikute tegemine: https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 27.04.2016 Marje Kask 94 Haljaspistik 27.04.2016 Marje Kask 95 Okaspuude haljaspistikud
lehtlaid jm. Kuigi enamuse elulõngade jaoks saabub õiteaeg alles augustis-septembris, võime oskusliku sordivaliku korral elulõngade õitsemist nautida läbi terve suve: maikuust oktoobrini välja (Järv, 2001). Joonis 21. Valik elulõngasid. (Foto t. Kivistik) 5.1.2. Tagasilõikamine Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve vajavad sügisel tagasilõikamist. Näiteks suureõielistel elulõngadel lõigatakse kõik varred 5-15 cm kõrguselt (1-2 pungapaari pealt) tagasi. Looduslikud elulõngad ei vaja tagasilõikamist, nad alustavad õitsemist kevadel eelmise aasta kasvudel (Haljassaare, 2013). 5.1.3. Hooldus Esimesed kolm eluaastat pärast istutamist on elulõngadele kriitilised. Sellel ajal tuleks neid talveks katta. Selleks lõigatakse nad kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt maapinnast tagasi ja kaetakse turba- või kompostiga. Pärast kolmandat aastat satuvad nad aga hoogu ja parimad õitsejad on nad 4-7 aasta vanustena
annaabi.ee 
