pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet
arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine)
Võra sammasjas, munajas või laiuv. Sageli mitmetüveline. 4. Lehed ja pungad: 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat. 5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast
levikut kontrolli all hoida. (Risttee talu taimeaed) Levikut aitab takistada ka savikas pinnas (San Francisco Chronicle). Taime võib multsida kuni umbes 7 cm kihiga, et hoida niiskust mullas ja takistada umbrohu teket. Multsiks võib kasutada surnud lehti, männiokkaid komposti või ka muud materjali. (eHow A) Suvel õitsevatel põõsastel tekivad õiepungad sama aasta võrsetele ja neil harvendatakse varakevadel eelmise aasta oksi ning järelejäävad oksad lõigatakse tagasi 2.-3. pungale. Nii lõigatakse suvel õitsevaid pihlenelaid, millelt tahetakse saada intensiivse koorevärvusega oksi. Suurte õisikute saamiseks tuleb lõigata üheaastased oksad tagasi 2.-4. pungani. (Kull 2000) 4.15. Sorbus intermedia Pooppuu 4.15.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid
annaabi.ee 
