Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni taga tegutsenud Hele-Riin Uib. Algselt pidi lavale astuma ka kitarrist Meelis Vind, kes aga haigestus ning tema puudumisel jättis bänd esitamata ka mõned planeeritud laulud. Tanel Rubeni ja Victoria pundile on aasta 2010. teoorias juba kümnes tegutsemisaasta. Kuigi bänd asutati 2001. aastal ning seitse aastat tagasi ilmus neilt ka album ,,Different Dreams", pole nad viimased viis aastat midagi teinud ning Kuressaares toimunud kontsert oli üks osa nende come-back üritusest. Kontsert koosnes ise kahest osast. Kõik esitamisele tulnud laulud on bändi omalooming enamikule oli muusika kirjutanud Tanel Ruben ise ning sõnad Victoria.
Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade
artiklikogumiku «Kõige taga oli hirm» , mille toimetamine pidi olema väga suur töö. Nii ei jäägi muudeks asjadeks palju aega. Oksaneni tähtsus Oksanen on ikkagi tõsine psühholoogiline kirjanik, kelle romaanid väärivad lugemist ja käsitlemist ka muus võtmes kui pelk ajaloopropaganda. Ta armastab eesti valgust, nagu ta räägib ka ise intervjuud andes ja ta on ka saavutanud tuntuse omalaadse Eesti advokaadina Soomes, teretulnud vastukaaluna soome neostalinistide pundile. Oksaneni tsitaadid "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." "seintel on kõrvad ja kõrvus ilusad kõrvarõngad." "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." Kasutatud materjal: http://www.scribd.com/doc/28760992/Sofi-Oksanen-Puhastus-tsitaadid- · http://et.wikipedia.org/wiki/Sofi_Oksanen ·
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979,
Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas näitab neid tegelasi sümpaatselt, neil on ka mingi sügavam siseelu olemas. ,,Rehepapp" 2001. Rehepapp kui eestlase normaalkuju tasakaalu otsija. Ta on tasakaaluks ülejäänud pundile, kes üritavad küll kavaluse, küll jõuga probleeme lahendada (=> rehepaplus). Omamoodi ajaloo ümberkirjutus eestlaste ajaloo sünge ja masendav periood saab siin teise sisu, teistsuguse näo. Kirjutab ümber Vilde või tüüpilise 19. sajandi külajutu pöörab ümber kõik olulised teemad ja suhted. Nt on siin sakslased need, keda eestlased lollitavad ja madaldavad, sisulised valitsevad eesti soost mõisateenijad nende üle, tööd siin ei tehta. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 2007
annaabi.ee 
