Norm (tulevasele emale): 9,031,0 üh. Raua näitajate alanemine veres osutab aneemia tekkele ning elundite ja rakkude mitteküllaldasele hapnikuga varustatusele. Langeb veel suure verejooksu järgselt, B12 vit. Vaegusel, ägedate ja krooniliste haiguste , vähktõve ning raseduse puhul, ravimite nagu: aspiriin, allopurinool, kortisoon puhul. Tõuseb: korduva vereülekande puhul ja osade aneemiate puhul, kus on langenud punavere liblede tootlus või kus lõhustatakse punavereliblesid. 14 Kliinilise vereanalüüsi referentsväärtused Leukotsüüdid 4 10 x 109/l Erütrotsüüdid N 4 5,4 x 1012/l; M 4,5 6,2 x 1012/l Hemoglobiin N 120 155 g/l; M 135 175 g/l Hematokritt N 36 47 %; M 40 54 % MCV 76 96 fl
Inimorganism vajab vaimse tervise halvenemine ning B12 n hüdroksükobalamiini koensüüme kahes reaktsioonis. Esiteks RNA halvatus veeslahustuv metüülimiseks ja homotsüsteiinist metioniini taastootmiseks ning makrotsüütilise, megaloblastilise maks teiseks hargnenud ahelaga aminohapete (treoniin, isoleutsiin, valiin) aneemia (suurerakuline punavere sealiha katabolism vajab teda metüülmalonüül-CoA muundumiseks vaegus) ja/või neuroloogilised kohupiim suktsinüül-CoAks. Samuti vajab sümptomid. jogurt hüdroksükobalamiini foolhappe metabolism, nukleiinhapete lõhe süntees, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimine ning
Veri kannab kopsudes CO2 ära ja saab asemele hapnikku. Kopsude hapniku sisaldus peab olema suur ja CO2 oma väike. Kui CO2 sisaldus on vers liiga madal, siis tõuseb vere pH tasee veri muutub aluseliseks. Muutusest võib tekkida häired lihase- janärvitalituses. Maks ja kõhunääre- reguleerivad glükoosi hulka veres e veresuhkru taset. Pankreas toodab veresuhkru taset reguleerivaid hormoone. Maksarakud saadavad gkükoosi verre. Maks reguleerib ka keha temp. Maks toodab punavere liblesid ning likvideerib kahjulikke aineid. Närvisüsteem ja hormoonid- juhivad organite tööd homöostaasi tagamisel. Termoregulatsioon- selle tõttu püsib keha temperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, välisoludes 36-37C. Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus, mis reguleerib soojuskadu. Kui keha vaja jahutada, siis soojuskao suurenemiseks hakkab inimene higistama ning veri liigub nahalähedastesse väiksematesse veresoontesse.