Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. p) Rahvakomissaride Nõukogu - oli NSV Liidu ja NSV Liitu kuulunud liiduvabariikide valitsusorgan kuni 1946. aastani. q) Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon - võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga. Loodi 20. detsembril 1917. Sellest sai riigi tähtsaim luure-, sunni- ja punaterrori elluviimise organisatsioon. r) Bresti rahuleping – rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. Isikud George Clemenceau - oli prantsuse riigimees, arst ja ajakirjanik. Ta oli peaminister Prantsusmaal 1906-1909 ja 1917-1920
Venemaal 1918 riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolsevike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika valge terror-1918. Asutavale Kogule rajanenud poliitiline suund vastukaaluks punasele terrorile Tsekaa- Erakorraline Komisjon aastail 1917-1922, mille eesmärk oli bolsevike võimu tagamine ning mis oli riigi tähtsaim luure-, sunni- ja punaterrori elluviimise organisatsioon sõjakommunism-Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu talurahvasõda - 1919 aastal enamlaste võidusthoolimata tekkinud talurahvaliikumine, mis oli vastu vilja konfiskeerimisele, kollektiivmajandite loomisele
ohvitsere Saksa armee kõrgeima autasuga – rüütliristiga nagu Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla, Harald Riipalu. „Karistuseks oma maa kaitsmise eest“, tegi Nõukogude sõjalennuvägi Eesti linnadele terrorirünnakuid. (enamasti rahulikele elamurajoonidele) Hävitati täielikult Narva ja suuresti purustati Tallinn, Tartu ja Pärnu.(kesklinn, Pikk tn., Ülejõe) Eesti omavalitsus teostas mobilisatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurim lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (jul-aug’44) (3 kõrgendikku Sillamäe lähedal), mille tulemust võib pidada meie võiduks - punaarmee ei suutnud “Eesti termopüülidest” e Sinimägedest läbi murda. Ründajate kaotused olid suured (ca.180 000 meest) Sügiseks 1944 polnud Saksa väejuhatusel vajadust ega jõudu ja Eesti otsustati maha jätta, kuna Soome oli N.Liiduga rahu sõlminud.
Rakvere mälestas Vabadussõjas langenuid24 Rakvere linnas mälestati laupäeval Vabadussõjas langenuid, veidi enam kui nädala pärast aga tähistatakse 90 aasta möödumist Rakvere vabastamisest. Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Rakvrere linnapea Andres Jaadla ja Kaitseliidu Viru maleva pealik Lembit Kerve asetasid Vabadussõja vaherahu aastapäeva puhul pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. 12. jaanuaril aga möödub 90 aastat Rakvere vabastamisest punaterrori alt ning Rakvere linnavalitsuse teatel kavandab linn selle tavalisest suurejoonelisemat tähistamist koos Kaitseliidu Viru maleva, Rakvere eragümnaasiumi ja teiste osapooltega. Esmakordselt pärast 1944. aastat tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva 2005. aastal, mil taaselustati hommikuse kahuripaugu traditsioon. Rakvere lasteaiast läks kaks poissi kaduma25 Kolmapäeva õhtul ootas kahte ema Rakveres Kauri lasteaias ees halb üllatus nende
Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga - Rüütliristiga (5) (Adolf Rebane, Harald Rebane) Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid. Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu. Sinimäed Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurima lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (kul-aug 44) (3 kõrgendikku sillamäe lähedal), mille tulemusena võib pidada meie võiduks Punaarmee ei suutnud "Eestis termopüülidest" läbi murda. Eesti jäetakse maha Kokkutõttes polnud Saksa väejuhatajatel 1944. a. sügisel eanm jõudu ja Eesti otsustati maha jätta. (plaan Aster) Eesti taas-okupeeriti Kommunistliku Venemaa poolt septembris 1944, kuid
annaabi.ee 
