mõjutada ei saa. Punastamist ei saa kahjuks välja lülitada, nagu mp3 mängijat või muud elektroonikaseadet sellest imepisikesest on/off nupust. Nii nagu naermine ja nutt, on ka punastamine reaktsioon, mida mõjutada ei saa. Kuid ennast saab teadlikult asetada olukordadesse, kus punastamine kõige tihedamini aaset leiab. Ni tekib teatud rutiin ja puna ei tõusegi enam nii kergesti palgele. Inimesed, kes oma hirmud võidavad, ei teagi tihti, kas nad punastasid või mitte, sest nad ei pööranud sellele tähelepanu. Ärge varjake oma punastamist! Mõelge, mis selles siis tegelikult nii hirmsat on, kui inimene punastab? Minu arvates mitte midagi! Turgutage oma eneseusku ja enesehinnangut. Pöörake suuremat tähelepanu oma tugevustele ja oskustele. Mida rohkem endas kindel olete ja mida vähem te ise punastamist, kui halba omadust pidevalt hukka mõistate, seda vähem punastate!!! Aitäh!!!
Artist Talk'il istusid mõlemad kõrvu, vastamas publiku küsimustele. Selles aktsioonis väljendus justkui autori protest ilu vastu, selle ilu vastu, millel hetke Tartu kontekstis ei olnud täita muud rolli, kui komplikatsioonina seista Kaisa ja maailma vahel. Hiljuti nägin Narva mäe Maximas ebatavaliselt ilusat kassiiri, kes ei söandanud tõsta oma kauneid silmi, kuid imetlevate pilkude surve all püsis tema näol vahelduva intensiivsusega tagasihoidmatu muie. Mõned ostjad punastasid, sh üks vana paks naine. Muide, kõigele lisaks oli tal sügav ja tugev hääl. Võib-olla oli midagi säärast ka Lilli Suburgiga?Milline muide oli tema ilu-kirjandus-kangelannade hääl? Aino Undla-Põldmäe mainib Lilli ema kaunidust ja nobedust, aga ka tema praktilist, tervet mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti
«Ei, härra, me ei tea seda.» «Aga ma loodan, et te osutate meile seda au ja ütlete meile,» lisas Aramis üliviisakalt ja kummardas armastusväärselt. «Ta ütles mulle, et tulevikus kavatseb ta valida oma musketäre kardinali kaardiväelaste hulgast!» «Härra kardinali kaardiväelaste hulgast? Aga miks?» küsis Porthos ägedalt. «Sest ta on arusaamisele jõudnud, et haput veinilaket on vaja värskendada hea veiniga.» Mõlemad musketärid punastasid kõrvuni. D'Artagnan ei teadnud, kuhu kaduda, ja oleks meeleldi maa alla vajunud. «Ja-jah,» jätkas de Treville üha enam ägestudes, «Tema Majesteedil on õigus, sest ausõna, on tõsi, et usketärid mängivad õukonnas üsna haledat osa. Eile htul kuningaga malet mängides jutustas härra kardinal kaastundlikul ilmel, mis mulle sugugi ei meeldinud, et üleeile need neetud musketärid, need käratsejad -- kardinal rõhutas neid
annaabi.ee 
