mõtlevad," ,,Väga hirmus!" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne!
... B. Õigemini.......... A. Kahest ülesandest ei saa ma aru. B. Sinu geniaalsete ajudega! Pole võimalik!........ A. Minusugust mees ei taha küll keegi. B. Sinu jutust jääb mulje, et tunned end kuidagi alaväärsena. Ümbersõnastamine - öeldu sisu A. Olen kõik oma meelest nüüd oma seisukohad ära rääkinud B. Arvestades kogu juttu, saan aru, te seda tööd ei jätka. Vahekokkuvõtte tegemine A. Mulle see naine küll korda ei lähe ( punastades) ! B. Sinu armast punastamist vaadates näen, et ta on olulisem kui tahate tunnistada.... A. Ma ei suuda ikka veel uskuda, et olen end sellisesse asja mässinud. B. Tean täpselt, millest sa räägid...... A. Ma rohkem enam ei jaksa B. Ma panen meile kohvi ja sa räägid mulle, kui tahad.... A. Mind varastati paljaks, ligi 1000 eurot läks. B.Kust sinul äkki sellised rahad? ........ A.Õppejõud määrab referaadi tingimused ja kuupäeva. B. (vastuseks õppejõule). Ega ma teile tüli tee, kui saada referaadi hiljem......
5. Sündmuste uurimine (avatud küsimused) 6. Info meenutamine, mida laps pole maininud 7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud? Tavaarusaamad: silma vaatamine, närvilisus, mittekoherentsus, kehaliigutused. Vähem mainiti: muutusi ilmes, pause, kõhklusi, hääletooni, higistamist, punastamist Eksperimentaaluurimused: Hääletoon kõrgemaks; vähenevad jäsemete liigutused, eriti alajäsemed; kõnetempo võib kiireneda või aeglustuda Objektiivsed märgid valetamise avastamisel: Vähem detaile, vähem loogilised, vähem isiklikud; valetajad teevad vähem parandusi oma jutus ja vastupidiselt tõerääkijatele ei tunnista mittemäletamist; tavapärane jutt on sageli "mitteperfektne". 27
· kõrgenenud vererõhk, · unehäireid ja unetus, · suurenenud uriinieritus, · hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla ohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele (Tervise Arengu Instituut 2014). USA teadlaste väitel sisaldavad energiajoogid piisavalt stimuleerivaid aineid, et põhjustada ärevust, unetust, dehüdratsiooni, seedeelundkonna ärritust, närvilisust, punastamist, suurenenud kuseeritust, südamepekslemist. Energiajookide tarbimist seostatakse ka krambihoogude, maaniahoogude ja rabandusega. Energiajookide tarbimisega seotud surmajuhtumeid on raporteeritud Austraalias, Iirimaal ja Rootsis. Populaarsetes energiajookides sisalduvad guaraana-, tauriini- ja zensennikogused on oluliselt väiksemad kogustest, mis võiksid omada terapeutilist efekti või vastupidi tuua endaga kaasa kahjulikke nähte
annaabi.ee 
