Liidriklased Coenagrionidae Sander Meentalo 8.C Tartu Raatuse Gümnaasium Liidriklased Click to edit Master text styles Sarvikliidrik Second level Third level Fourth level Fifth level Punasilm-liidrik Liidrikud Neid võib leida mitmesuguste veekogude kallastel, kuid ka teeservadel ja põlluäärtes Liidrikud arenevad vaegmoondega Liidrike vastsed toituvad väiksematest putukatest, kalamaimudest ja konnakullestest Liidrike söövad erinevad linnud Maasikad Kärbes Sarvikliidrik Veekonn Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liidriklased http://et.wikipedia.org/wiki/Sarvikliidrik
“külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga Sisalsireen, koopaolm, hiidtömpsuu, tähnikvesilik, tähniksalamander, tseiloni kalamadulik, rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 11 S. PÄRISKONNALISED Kere lühike ja lai, kael väga vähe eristunud, saba puudub, jäsemed hästi arenenud ning tagajäsemede enamasti märksa pikemad kui esijäsemed, liikumisviisiks hüppamine
o Tüvijuured puude alumistest okstest otse maasse kasvavad ning tüve toestavad lisajuured o Õhujuured (mangroovistikus) õhus kasvav lisajuur, mis imeb vett sademetest ja veeaurust Iseloomulikud taimed ja loomad. · Neotroopika ( P- Ameerika ja L-Ameerika): o taimed: kakaopuu, viigipuu, aguuti, nektaripuu, ingver, mangopuu. o loomad: pisi-puukonn, kääbusmarmosett, möiraahv, toko, hiidtaapir, punasilm lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud
meil veel vesiämblik Putukad – ühepäevikulised (nende vastsed moodustavad tihti olulise osa järvede loomhõljumist), hooghännaline Kiililised – taimestikurikastes väikeveekogudes on massilised perekonna kõrsiklane vastseid (kõrsiklane, tondihobu, liidrik, seenliidrik, pisiliidrik, vesikiil, hiigelkiil). Väga mitmesugust tüüpi veekogudes elavad perekonna liidrik 6 liigi, perekonna somatochlora 3 liigi, perekonna sinikiil 2 liigi, samuti pigiliidriku ja punasilm-liidriku vastseid. Kiililiste vastsed moodustavad paljudes veekogudes olulise osa zoobentose biomassist. Lutikalised – väga mitmesugustes veekogudes esinevad arvukalt sõudu ja selgsõudur Seisvates veekogudes on tavalised vesihark ja pisisõudur ning perekonna vesivaksik liigid. Mardikalised – väga mitmesugustes veekogudes elavad perekond ujur liigid – vesitriinu, vesilane, kukrik, tõmmuujur, kollaserv-ujur.
annaabi.ee 
