Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"punasesilmseid" - 7 õppematerjali

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon
18
doc

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Geenide klassifikatsioon
36
doc

Geenide klassifikatsioon

seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
VETERINAARGENEETIKA
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte jargi ullatav ja erines ootusparasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel aga olid koigil silmad punased. Silmavarvuse paritavus oli siin omaparane: isalt tutardele ja emalt poegadele. Teises polvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas vordselt valgeja punasesilmseid karbseid. Sellist omaparast lahknemissuhet on voimalik seletada X-kromosoomi parandumisega emalt nii poegadele kui ka tutardele, isalt aga ainult tutardele. Retsessiivne tunnus emastel aga ei ilmne, kui teises X-kromosoomis on dominantne alleel. Isastel seevastu, kui nad saavad emalt retsessiivse alleeli, valjendub see kohe ka fenotuubis. Et isane ei ole antud juhul ei homo-ega heterosugootne, kasutatakse siin moistet hemisugootne. Sellest jareldati, et Xkromosoom

Bioloogia → Geneetika
38 allalaadimist
Geneetika
32
doc

Geneetika

22 Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w +) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid

Bioloogia → Üldbioloogia
118 allalaadimist
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

järgi üllatav ja erines ootuspärasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel 36 aga olid kõigil silmad punased. Silmavärvuse päritavus oli siin omapärane: isalt tütardele ja emalt poegadele. Teises põlvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas võrdselt valge- ja punasesilmseid kärbseid. Sellist omapärast lahknemissuhet on võimalik seletada X-kromosoomi pärandumisega emalt nii poegadele kui ka tütardele, isalt aga ainult tütardele. Retsessiivne tunnus emastel aga ei ilmne, kui teises X-kromosoomis on dominantne alleel. Isastel seevastu, kui nad saavad emalt retsessiivse alleeli, väljendub see kohe ka fenotüübis. Et isane ei ole antud juhul ei homo- ega heterosügootne, kasutatakse siin mõistet hemisügootne. Sellest järeldati, et X-

Põllumajandus → Aretusõpetus
158 allalaadimist
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased

Bioloogia → Geneetika
39 allalaadimist
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased

Bioloogia → Geneetika
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun