järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis üldiselt) oli kreeklaste või nende jumalate võitlused koletistega kükloopide, kentauride või meduusadega. Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised kreeklaste elav fantaasia. Figuurid maaliti üksteise alla paigutuvate ribadena. 10. Kirjelda punasefiguurilist vaasimaali kuidas teostati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p) Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale. Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad. Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale. Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised
Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetriline ornamentika. 6. Kust sai nime meander? Kreeka ornament, nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. 7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel. Õli, veini ja teravilja hoidmiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost.
meandritega ning nurgeliste joontega. 6. Kust sai nime meander? Meandri nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõue Maiandrose järgi. 7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul?
erineva lihtainena. Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika. Suur rauasisaldus annab savile kas kollaka, punaka või pruunika värvitooni. Erinevatest värvivatest metalliühenditest annab näiteks seleenhapu naatrium punaka tooni ning kroomoksiid, pliikromaat ja kroomnitraat soodustavad rohekate-punakate toonide teket. Punane ja looduskaitse
6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega. Hiljem hakati kujutama rohkem ka
Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kreeka mütoloogias hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure. Idafriisil on kujutatud istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid punasefiguurilisel vaasimaalil värviti tagapõhi mustaks, figuurid jäid punaseks, ning detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga peale. Mille poolest erineb hellenistlik kultuur varasemast kreeka kultuurist? Sellepoolest, et senisest rohkem pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid ja muid avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi!
täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. 8. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid
muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil – figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali – kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. V ja VI saj saavutas plastika täiuslikkuse, mis ka hilisematel aegadel on olnud ideaaliks. See on kauakestnud arengu lõpptulemus. Kõige algelisemaid
edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati? Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. 8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad. 9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid
annaabi.ee 
