kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepea-liku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite
See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis -
12 jäeti maha Tapa raudteesõlm, Jõgeva. Paar päeva varem olid langenud ka Tartu ja Valga. Lõunarinne Punaarmee oli algusest peale passiivsem. Otsiti võimalusi kokkuleppeks saksa vägedega. Eelistati edasistest kokkupõrgetest hoiduda. Kokkuleppeid ka saavutati. 8.12 andsid sa väed üle Võru, mõni päev hiljem Valga. Kagu-Eestisse jäid ainulr ca 1500 aktiivset võitlejat. Kuni Tartuni ei olnud rahvaväge pm olemas. Eestlaste-sakslaste suhted jätsid kõvasti soovida. 23.12 Punapargi lahing. Tartu all tekkis olukord, kus eestlased olid ülekaalus. Bulak-Balahhovits. Tartu kaitsmine oleks pidanud olema võimalik. Tartus formeeritava 2. jalaväepolgu meeleolu oli väga nigel, paljud keeldusid rindele minemast ilma sobilike jalanõude ja rõivasteta. 2 teise jalaväepolgu roodu tõstsid mässu. Mingit lahingud Tartust lõuna pool siiski toimusid, aga nemad sunniti taanudma. 21.12 jäeti Tartu maha ilma igasuguste lahinguteta. Kogu Vabadussõja kõige häbiväärsem seik
alla. Lõuna rindel olid mõlemad pooled esialgu üsna passiivsed. Kubbo - juhtis jalaväepolku?, kogu III jalaväepolgu koosseis pidu taganema Võrust, sest sakslased ei andnud neile lihtsalt relvi. VI polgus läks relvastamine natuke paremini. Sakslaste ja eestlaste suhted halvenesid detsembris vahetult enne sakslaste lahkumist, sest nad röövisid ja viisid kaasa Eestist moona ära. 23. dets Kilingi-Nõmme lähistel leidis aset Punapargi lahing - ühelt poolt lahkuvad saksa väed ja teiselt poolt eestlased. Eestlased ei saanud L-Eestis olla aktiivsed, sest sakslased tegid takistusi eestlastele. Punaarmee ei olnud samuti aktiivne, L-Eestis olevad punaväed püüdsid vältida igasugust kokkupuudet taganevate saksa vägedega. Lepinguliselt andsid sakslased punaarmee kätte Valga ja Võru linna - mitte mingisuguseid lahinguid Pihkva-Petseri-Valga raudteeliinil ei toimunud. 1500 tääki-mõõka hakkasid
annaabi.ee 
