1. Kalkopüriit Malahhiit on vaskhüdroksiidkarbonaat. Heleroheline mineraal, mida kasutatakse vasemaagina ja poolvääriskivina ornamentide valmistamisel. Malahiidis leiduvad põnevad tumerohelised vöödid teevad ta populaarseks juveeltoodete hulgas. (Leelo Laurits jt, 2004) Malahhiit tekib vasemaagi murenemisel. Esineb tavaliselt koos asuriidiga. (Malahhiit, 2013) 2. Malahhiit 7 Kupriit, punane vasemaak, punane kuni punakasmust rabe mineraal, hea vasemaak (vaske kuni 88,8%) (Kupriit, 2006). Kirjeldati esmakordselt 1845. aastal. Hoolimata oma ilusast värvist, kasutatakse teda juveelide tegemisel harva, sest Moshi skaalal on ta kõvadus võrdne väärtustega 3,5 kuni 4. (Cuprite, 2015) 3. Kupriit Asuriit - Sügavsinine leeliseline vaskkarbonaat, keemilise valemiga Cu3(CO3)2(OH)2 (Asuriit, 2011). Sinine asuriit on eriti sügav ja selge ja seepärast on mineraali seotud juba antiikajaga –
Kivimeteoriidid kondriidid ja akondriidid. Kondriit on harilik kivimimeteoriit, mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem
valged või roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses. Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis- munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Õied roosakad, 3-12 kaupa kobaras õisikus, õitseb kevadel. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Kasutatakse haljastuses, hekitaim 51. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu Perekond pirnipuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud, harva põõsad. Lehed terveservalised kuni saagjad, vahel ka hõlmised. Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks
parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad. Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased. Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. Viimasel ajal kannatab tugevasti bakterpõletiku tõttu. 47. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu ning tähtsamad liigid Perekond pirnipuu (Pyrus L.) Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Võrsed on
· Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili · Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad Cotoneaster lucidus - Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde- Hiinast ja Baikali ümbrusest (Ida-Siber). Eestis üks sagedamini esinev hekitaim. · Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. · Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. · Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. 51. Perekond pirnipuu (Pyrus) ja perekond õunapuu (Malus) Pyrus - Perekonda uuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja LoodeAafrikast. Eestis looduslikult harvaesinev metspirnipuu (P
levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad. Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased. Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. Viimasel ajal kannatab tugevasti bakterpõletiku tõttu. 47. Perekond pirnipuu, perekond õunapuu ning tähtsamad liigid Perekond pirnipuu (Pyrus L.)Pirus oli roomlastel pirnipuu nimetuseks. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Võrsed on tihti varustatud
annaabi.ee 
