Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline
o Kasvukoht: Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. o Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. o Looduskaitse III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Cornus mas – kirss-kontpuu o Sordid: "Aureoelegantissima„ , "Tricolor„ , "Variegata„ , "Aurea„ o Kasvutingimused: Päikesepaisteline, aga üldiselt vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge o Lehed: Sügisel lehed värvuvad punakaslillaks. lehed püsivad erkkollastena kogu suve. o Õied: Õitseb varakevadel kollaste õitega enne põõsa lehtimist. Igal kevadel ta õitseb väga rikkalikult. o Viljad: Punased, kirsilaadsed viljad on söödavad. Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt tolmlemiseks teist puud kõrvale. Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks
altpoolt ioonide määramise juurest; samas on ka reaktsioonivõrrandid). Gaaside eraldumise katset võib teha ka lahusega, kuid siis pole gaaside eraldumine nii hästi märgatav (gaasid lahustuvad vees). 3. Lahuse hapestamisel 1M H2SO4-ga : a)kui tekib sültjas sade, siis on SiO3-2; b)kui lahus värvub kollaseks või pruuniks või tekib must sade ning benseeni lisamisel ja loksutamisel värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, siis on I- koos NO2- või NO3-. Jodiidioonide I- ja bromiidioonide Br- tõestamine. Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I- vabaks joodiks I2 ja bromiidioonid Br- vabaks broomiks Br2. 2MnO4- + 10I- + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O 2MnO4- + 10Br- + 16H+ 5Br2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I- olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, Br- olemasolul aga kollaseks või pruunuks
hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_471.jpg; http://www.crocus.co.uk/images/products2/PL/00/00/00/10/PL0000001028_card2_lg.jpg) 74 Joonis 71. Laiuv tuhkpuu 75 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: kirss-kontpuu (Cornus mas) Taime kõrgus ja läbimõõt: 2 -3 m kõrge, 4 5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: tihe suurpõõsas või väike puu Lehed: Suvel läikivad rohelised lehed, mis sügisel värvuvad punakaslillaks Õied või õisikud: Õitseb enne lehtimist, väiksed kollased õied katavad rikkalikult kogu võra Õitsemine: mai Liigi eritunnused: Augustis valmivad maitsvad tumepunased kirsitaolised viljad, põuakindel, lubjalembene Kasvukoha nõuded: Varjutaluv, kasvab ka suuremate puude all. Talub igasuguseid muldi, on väga põuakindel, kuid ei talu liigniiskust Kasutamine haljastuses: ilu- ja viljapõõsas Joonis 72. Kirss-kontpuu ,,Aurea" sügisel
annaabi.ee 
