mõistagi heaks (Rogger 1983). Kongressi edasilükkamine oli suuresti mensevike otsus ja Volubevi (1997) arvates nende peamisi vigu. Põhjus selleks oli aga lihtne nad kartsid kongressi tagajärgi. Vastupidiselt legendidele ei toimunud Oktoobrirevolutsiooni käigus tormijooksu Talvepaleele ega meeletut rahvaülestõusu. Bolsevike seljataga oli vaid neli protsenti Petrogradi garnisoni sõdureist ning suur osa punakaartlasi lõi otsustaval hetkel vedelaks. Oluline oli aga see, et valitsus lõigati ära armeest ning Kerenski ei saanud jõude bolsevike vastu suunata. 25. oktoobri hommikul teadsid vähesed Petrogradi elanikud, et möödunud ööl oli linnas võim vahetunud. Pealtnägijate kirjelduste kohaselt jätkasid inimesed oma tavapärast rutiini halvemat aimamata (Pipes 1991). Moskvas bolsevikel nii kergesti ei läinud, kuivõrd sealne Nõukogu toetas partei
Tegelelikkuses jäi valimismäärus ainult paberile. Kõikides olemasolevatest nõukogudest tõrjuti välja enamlaste-vaenulikud jõud. Nõukogudesse tõmmati kaasa täiendavalt enamlasi. Detsembrikuu jooksul hakkasid need ümbermoodustatud nõukogud üle võtma võimu ka maakondades ja linnades. 13. dets võeti üle Rakvere linna ja Virumaa valitsuse ülevõtmine. Alles jaanuaris 1918 algas valdade ülevõtmine - käis enam-vähem nii, et Tallinnast saabus grupp relv. punakaartlasi, need kutsusid kokku enamlaste pooldajad ja määrasid nendest kohapeal uue valla täitevkomitee. Mitmel pool jäi siiski tegutsema vanad vallavalitsused. Hea meelega oleks tahetud rahvusväeosadest lahti saada, aga kui arvestada, et nende käes ikkagi märkimisväärne hulk relvi. Nov- dets piirduti kihutustöö tegemisega rahvusväeosades. Suuri tulemusi see ei andnud. Uue võimaluse enamlastele andsid rahuläbirääkimised - juba dets oli sõlmitud vaherahu keskriikide ja Venemaa vahel
Linnaduuma polnud nõus, tema selja taga oli Moskva garnison vähemalt osaliselt. Moskva linnaduuma eestvõttel loodi Ühiskondliku Korra Säilitamise Komitee, hakkas koondama AV-le ustavaid vägesid, Moskva SRK oli šokeeritud, Petr survel 28.okt Moskva SRK vallandas ka Moskvas relv väljaastumise. Esialgu tundus, et valitsuse pooldajaskonna seis on päris hea, enamlasi suruti äärelinnadesse, õige pea olukord muutus, Petr-st saabus Moskvasse 2000 relv madrust, tööstuslinnades punakaartlasi. 1.nov õhtuks tõmbusid viimased valitsusväed tagasi Kremlisse, piirati sisse, 2.nov alustasid enamlased Kremli pommitamist. 3.nov hommikul teatas Kremli garnison alistumisest, enamlased tungisid sisse ja panid toime veresauna. Ülejäänud linnad võib jagada mitmeks grupiks. Kõige lihtsamini said võimu enamlased rindelähedastes ja suurtes garnisonilinnades. Tunda andis enamlaste aktiivsus, enamlaste poolt